7/2014 Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Üks valuuta, üks hind? Eurole üleminekust tingitud inflatsioon Eestis
Eesti Panga Toimetised 7/2014
Avaldatud ajakirjas Journal of Common Market Studies, Volume 52, No 4, July 2015, pages 822-839, DOI
ning ajakirjas ECB Working paper series, No 1732/September 2014
One Currency, One Price? Euro Changeover-Related Inflation in Estonia
2002 aastal võeti eurosularaha kasutusele 12 ELi liikmesriigis. Selle sündmuse inflatsioonilist mõju on laialdaselt analüüsitud. Üldiselt on uuringud näidanud, et eurole üleminek avaldas hindadele tagasihoidlikku mõju (Sturm jt 2009, Hüfner ja Koske 2008). Samas leidsid nende riikide elanikud, kus eurole üle mindi, et uue valuuta kasutuselevõtt tõi kaasa märgatava hinnatõusu (Ehrmann 2010). Ehkki üldine hinnatõus jäi väikeseks, toimus mõnes teenindussektori harus tugevam hindade kasv (Hüfner ja Koske 2008). Ka on uuringud näidanud, et eurole üleminekuga kaasnev inflatsioon oli kiirem madalamate hindadega toodete puhul (Dziuda ja Mastrobuoni 2009).
Käesoleva töö eesmärk on analüüsida eurole üleminekust tingitud inflatsiooni disagregeeritud hinnataseme andmete abil. Uuringus analüüsitakse hindade dünaamikat Eestis, millest sai pärast 2011. aastal euro kasutuselevõtmist 17. euroala riik. Me hindame, mil määral avaldas eurole üleminek inflatsioonilist mõju toodetele, mille hinnad olid teiste riikidega võrreldes suhteliselt madalamad. Analüüsis kasutame andmeid, mis on saadud turu-uuringute firmalt Nielsen. See andmestik võimaldab käsitleda margitaseme andmeid, mida on lisaks võimalik diferentseerida eri tüüpi kaupluste lõikes. Andmebaas sisaldab kuiseid andmeid 13 euroala riigi, 45 toote, viie tootemargikategooria ja seitsme kaupluseliigi kohta 2008. aasta novembrist kuni 2011. aasta septembrini. Tootekategooriad hõlmavad peamiselt toiduaineid, kuid ka alkoholi ja tubakat, majapidamise kulukaupu, hügieenitooteid ja muid tooteid.
Eurole ülemineku inflatsioonilise mõju hindamiseks kasutame diferents diferentsis (difference-in-differences) meetodit. Sihtriigiks on Eesti ehk riik, mis võttis euro kasutusele 2011. aastal, ning kontrollgrupi moodustavad teised andmebaasis olnud euroala riigid. Eestis sattus eurole üleminek osaliselt samale ajale majanduslangusest taastumisega, mis teeb üleminekust tingitud inflatsiooni tuvastamise keeruliseks. Majandustsükli mõjude arvessevõtmiseks lisasime regressiooni selgitavate muutujatena kuise sagedusega tööstustoodangu mahu kasvu ja töötuse määra muudu. Tsüklilise dünaamika olulisuse täiendavaks testimiseks hindasime diferents diferentsis regressioone, mille puhul oli kontrollgrupiks ainult üks riik – Slovakkia. Valisime kontrollgrupi riigiks Slovakkia, kuna selle majandustsükkel oli 2011. aastal euroalasse kuulunud riikidest Eesti omaga kõige sarnasem. Need hinnangud olid lähedased esialgsetele tulemustele, mille puhul olid kontrollgrupis kõik euroala riigid.
Diferents diferentsis regressioonide hinnangute põhjal ilmnes, et eurole ülemineku mõju inflatsioonile oli tagasihoidlik. Tugevamat hinnakasvu täheldasime kuue kuu jooksul enne eurole üleminekut ning inflatsioon oli kiirem toiduainete hindade puhul. Need tulemused on ilmselt seotud hindade muutmisest põhjustatud kuludega (nn menüükulud) ning poliitikatega, mis kehtestati ülemineku ajal hindade läbipaistvuse tagamiseks. Pool aastat enne ja pool aastat pärast eurole üleminekut oli kaupmeestel kohustus näidata hindu nii kroonides kui ka eurodes. Seega võis menüükuludest tingitud inflatsiooniline mõju avalduda juba pool aastat enne uuele valuutale üleminekut. Enamik suurematest jaemüüjatest ühinesid vabatahtlikult kampaaniaga „Euro hinda ei tõstaˮ. See tähendab, et nad lubasid üleminekule järgneva poole aasta jooksul hindu mitte tõsta. Nimetatud kampaania võib olla ka üks põhjus, miks hinnatõusu täheldati enamasti euro kasutuselevõtule eelneval perioodil.
Eurole üleminekust tingitud inflatsioon erines turusegmentide lõikes märgatavalt. Hinnatõus oli suurem toodete puhul, mis olid Eestis suhteliselt odavamad kui teistes euroala riikides. See viitab asjaolule, et rahvusvahelised hinnaerinevused on pärast eurole üleminekut vähenenud. Erialakirjanduses on palju uurimusi, milles on käsitletud euro kasutuselevõtu mõju hinnadispersioonile. Vaid vähesed neist on jõudnud meie uurimusega sarnase järelduseni, et eurole üleminek on hinnadispersiooni vähendanud (nt Friberg ja Mathä 2004, Allington jt 2005).
Diferents diferentsis hinnangute põhjal ilmnes, et euro kasutuselevõtust tingitud inflatsioon oli kiirem väiksemates kauplustes, samal ajal kui suurimates kauplustes ehk hüpermarketites ei esinenud üleminekust tingitud inflatsiooni üldse või oli selle määr väga madal. Suuremad kauplused muretsevad tõenäoliselt rohkem selle pärast, et kui nad tõstavad hindu ajal, mil hindade läbipaistvus on tarbijate jaoks väiksem, seab see nad halba valgusesse. Seetõttu vältisid nad arvatavasti hindade tõstmist eurole ülemineku ajal. Kaupluste väikseimas kategoorias, kuhu kuuluvad nurgapoed, pisikesed toidupoed ja teised väikejaemüüjad, oli hinnatõus tuntavam pooleaastase perioodi jooksul enne euro kasutuselevõttu. Väiksemates kauplustes muudetakse hindu harvem ning ilmselt ajastati hindade muutmine ajale, mil see langeks kokku kohustusega näidata hindu nii kroonides kui ka eurodes.
Töö viimase osa eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, kas eurole üleminekust tingitud inflatsioon sõltub sellest, kui suur on toodete turukontsentratsioon. Selleks arvutasime välja Herfindahli kontsentratsiooniindeksi viie vaadeldud tootemargikategooria turuosa kohta. Me ei leidnud tõendeid, mis kinnitaksid, et suurema turukontsentratsiooniga ehk väiksema konkurentsiga toodete puhul oli eurole üleminekust tingitud inflatsioon kõrgem. Meie hinnangute kohaselt avaldus suurim mõju toodetele, mille kontsentratsioonitase oli mediaani lähedal.
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
