5/2015 Merike Kukk, Karsten Staehr. Ettevõtete ja majapidamiste säästmise makroökonoomilised tegurid. Tulemused Kesk- ja Ida-Euroopast
Eesti Panga Toimetised 5/2015
Artikkel: Macroeconomic Factors in the Dynamics of Corporate and Household Saving. Evidence from Central and Eastern Europe, 2017, Emerging Markets Finance and Trade, Vol. 53, No. 11, pp. 2585–2608.
Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada makroökonoomiliste näitajate mõju ettevõtete ja majapidamiste säästumäärale kümnes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis. Ettevõtete ja majapidamiste säästmine on majanduse heaolu jaoks oluline nii lühi- kui ka pikaajalises vaates, kuna säästmisest sõltub nii finantsstabiilsus, majandustsüklite suundumused kui ka pikaajaline majanduskasv. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide säästumäär on suhteliselt madal ja muutlik, samas kui makromajanduskeskkond on suhteliselt ebastabiilne: majanduskasv, töötuse määr ja inflatsioon kõiguvad palju. Üleilmse finantskriisi mõjul muutusid intressimäärad, jooksevkonto saldo ja valitsuse eelarvepositsioon märkimisväärselt. See viitab, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on haavatavad makromajanduse šokkide suhtes.
Väga vähesed uurimistööd on analüüsinud erasektori säästmist Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kusjuures ükski uurimistöö ei ole käsitlenud eraldi ettevõtteid ja majapidamisi. Ettevõtted ja majapidamised teevad aga otsuseid erinevalt, kuna nende säästmise eesmärk on erinev. Kui majapidamised säästavad selleks, et suurendada oma pikaajalist heaolu tarbimise ajatamise kaudu, siis ettevõtted soovivad kasvatada omanike tulu ning säästavad investeeringute tarvis.
Uurimistöös on kasutatud riikide paneelandmeid aastatest 1995–2012. Ökonomeetrilisse mudelisse on kaasatud kümme riiki: Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Kahe majandussektori – ettevõtete ja majapidamiste – säästumäära ja makromajanduse tegurite seoste analüüsiks on kasutatud Arrellano-Bondi GMM-meetodit. Lisaks on stabiilsuse kontrolliks tehtud arvutused fikseeritud efekti (ingl FE ehk LSDV) mudeliga ja nihke-korrektsiooni (ingl bias-corrected LSDV) mudeliga.
Mudelis on kasutatud selgitavate tunnustena lisaks viitajaga säästumäärale järgmisi makronäitajaid: SKP lõhe, töötuse määr, inflatsioon, reaalne lühiajaline intressimäär, reaalse vahetuskursi muutus, valitsuse eelarvepositsioon (% SKPst) ja jooksevkonto saldo (% SKPst). Ajas muutumatud või aeglaselt muutuvad tegurid, mis kajastavad demograafilisi, halduslikke või institutsionaalseid mõjusid, ei ole otseselt mudelisse kaasatud, kuid nende mõju on kontrollitud fikseeritud efektiga.
Arvutused näitavad, et majandussektorite säästmist mõjutavad mitmed makromajanduse tegurid, kuid tulemused on sektorite kaupa erinevad. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste säästumäära püsivus on mõõdukas: hinnatud koefitsient on ettevõtete säästmise mudelis 0,5 ja majapidamiste säästmise mudelis 0,36. Suhteliselt madal majapidamiste säästmise püsivus on ootuspärane, kuna majapidamised eeldatavalt ühtlustavad muutliku sissetuleku korral säästude abil tarbimist.
Majanduse tsükliline positsioon, mis on väljendatud SKP lõhena, on positiivses seoses ettevõtete säästumääraga, kuid ei ole seotud majapidamiste säästumääraga. SKP lõhe suurenemine ühe protsendi võrra on seotud ettevõtete säästmismäära 0,2 protsendipunktise tõusuga. Kuna positiivse majandustsükli ajal on investeeringute tulusus suurem, on ka ettevõtete säästmine kõrgem. Mitmed uurimistööd on leidnud positiivse seose erasäästmise ja SKP kasvu vahel ning käesoleva uurimistöö tulemused viitavad, et see positiivne seos esineb eelkõige ettevõtete säästmise ja äritsükli vahelise seose tõttu.
Töötuse määr, mis peaks mudelis kajastama majapidamiste sissetuleku ebakindlust, ei mõjuta üllatuslikult majapidamiste säästumäära. See näitaja ei ole oluline ka ettevõtete mudelis. Lisaks ei leidnud me olulist seost reaalse vahetuskursi määra ja sektorite säästumäära vahel.
Arvutustest ei ilmnenud seoseid reaalse intressimäära ja ettevõtete säästmise vahel, aga reaalne intressimäär on seotud majapidamiste säästmisega. Majanduslik mõju on siiski marginaalne: kui intressimäär tõuseb üks protsendipunkt, siis tõuseb majapidamiste säästmine 0,14 protsendipunkti. Mitmes uuringus on leitud positiivne seos reaalse intressimäära ja erasektori säästmise vahel ning käesoleva uuringu tulemused näitavad, et see seos esineb mitte ettevõtete, vaid majapidamiste säästmises.
Inflatsiooni ja sektorite säästumäärade vahel ilmneb vastassuunaline seos. Suurem inflatsioon langeb kokku kõrgema majapidamiste säästumääraga, kuid madalama ettevõtete säästumääraga. Kui inflatsioon kasvab üks protsendipunkt, siis majapidamiste säästumäär tõuseb, 0,13 protsendipunkti, ja ettevõtete säästumäär langeb, 0,07 protsendipunkti. Kuigi mitmes mudeli spetsifikatsioonis on suure usaldusvahemiku tõttu hinnatud inflatsiooni seos ettevõtte säästumääraga ebatäpselt, on erinevus sektorite vahel statistiliselt oluline. Kuna säästumäära uurimisel kasutatakse inflatsiooni majanduskeskkonna ebakindluse näitajana, eeldatakse, et inflatsiooni ja säästmise vahel on positiivne seos. See võiks selgitada ka majapidamiste säästmise ja inflatsiooni positiivset seost.
Säästumäära tundlikkus valitsuse eelarvepositsiooni suhtes on mõlemas sektoris sarnane. Kui eelarvedefitsiidi suhe SKPsse tõuseb üks protsendipunkt, siis nii ettevõtete kui ka majapidamiste säästumäär tõuseb 0,19 protsendipunkti. Arvutused näitavad aga, et kodumaine ja välismaine säästmine asendavad teineteist ettevõtete puhul tugevamalt kui majapidamiste puhul: jooksevkonto defitsiidi suhte ühe protsendipunktine tõus SKP suhtes on seotud säästumäära langusega, ettevõtete seas 0,29 protsendipunkti ja majapidamiste seas 0,11 protsendipunkti.
Arvutused näitavad, et makromajanduse näitajad on olulised kirjeldamaks ettevõtete ja majapidamiste säästmist, kuid sektorite vahel ilmnevad selged erinevused. Kui uurida erasektori säästmist koos, siis jäävad need erinevused varjatuks. Ettevõtete ja majapidamiste eristamine aitab täpsemalt selgitada sektorite säästmise muutusi.
DOI: 10.23656/25045520/52015/0013
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
