10/2017 Karsten Staehr, Lenno Uusküla. Euroopa Liidu riikide viivislaenude prognoosimudelid
Eesti Panga Toimetised 10/2017
Forecasting models for non-performing loans in the EU countries
Käesolevas uurimuses prognoositakse viivislaenude suhtarvu kogulaenudesse peamiste oluliste makromajanduslike ja makrofinantsmuutujatega. Põhistsenaariumina hinnatud paneelandmete mudeli puhul on prognoosiperioodi pikkus kaheksa kvartalit, mis võimaldab poliitikakujundajatel vajadusel rakendada meetmeid probleemide ennetamiseks. Valimisse kuuluvad praktiliselt kõik ELi riigid ning see on jaotatud kaheks: valimiks, kuhu kuuluvad Lääne-Euroopas asuvad ELi riigid ning valimiks, mis hõlmab Kesk- ja Ida-Euroopas asuvaid ELi riike.
Hinnangute kohaselt on viivislaenude suhtarv märkimisväärselt püsiv näitaja, mis tähendab, et praegune suhtarv on informatiivne selle kohta, kui madal on suhtarv kaheksa kvartali pärast. Ka paljud makromajanduslikud ja makrofinantsmuutujad annavad viivislaenude suhtarvu arengu kohta olulist infot. Suurem SKP kasv, aeglasem inflatsioon ja väiksem võlakoormus ennustavad madalamat viivislaenude suhtarvu tulevikus. Jooksevkonto ja kinnisvara hinnad on Lääne-Euroopas prognooside tegemisel tähtsamad kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Tööpuuduse määra mõju on aga kahes riikiderühmas erinev, mis võib peegeldada nende piirkondade äritsükli erisuguseid arenguid. Konkreetse laenuriski tüüp ei pruugi olla eriti oluline. Eralaene, eluasemelaene ja hüpoteeklaene analüüsinud prognoosimudelid olid kvalitatiivselt väga sarnased.
Signaalide analüüsil on prognoosiperioodi pikkus potentsiaalselt väga oluline. Makromajanduslike muutujate puhul on prognoosiperiood üldiselt suhteliselt väheoluline, kuid makrofinantsmuutujate, eriti laenude kogumahu puhul on see olulisem. Viivislaenude praeguse suhtarvu signaal muutub seda nõrgemaks, mida pikem on prognoosiperiood. Lääne-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel on mõningaid erinevusi, mis tulenevad suure tõenäosusega nende kahe piirkonna erinevatest majandusstruktuuridest ja -dünaamikast.
Tulemused on väga stabiilsed mitmetes erinevates mudeli spetsifikatsioonides ja valimites. Tuleb aga märkida, et kui spetsifikatsioonist jätta välja eralaenude kogumaht, siis on sel märkimisväärne mõju teiste makrofinantsmuutujate hinnangulistele koefitsientidele. See näitab, et viivislaenude arengus mängivad võtmerolli kogulaenude maht ning laenuriski alternatiivmõõdikud.
Analüüsid kinnitavad, et Euroopa Liidu riikide viivislaenude mõistmisel on põhilistel makromajanduslikel ja makrofinantsnäitajatel mängida oluline roll. Nendest võib seega kasu olla pangandussektori seirel ning võimalike finantsstabiilsusriskidel hindamisel.
DOI: 10.23656/25045520/102017/0149
Autorite kontakt: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.