2/2018 Wenjuan Chen ja Aleksei Netšunajev. Struktuursed vektorautoregressiivsed mudelid ajas muutuvate üleminekutõenäosustega: tuvastades määramatuse šokke läbi volatiilsuse
Eesti Panga Toimetised 2/2018
Wenjuan Chen and Aleksei Netšunajev. Structural vector autoregression with time varying transition probabilities: identifying uncertainty shocks via changes in volatility
Struktuursetes vektorautoregressiivsetes (SVAR) mudelites on šokkide tuvastamine esmatähtis, kuna impulssvastuste analüüs sõltub otseselt nendest piirangutest, mis on võetud šokkide tuvastamisel eelduseks. Sel põhjusel on viimastel aastatel ilmunud suur hulk artikleid, kus šokkide tuvastamiseks ei kasutata mitte majandusteooriast tuletatud piiranguid, vaid andmete omadusi, näiteks heteroskedastiivsust. Eriti laialdaselt kasutatakse Markovi lülitusega heteroskedastiivseid SVAR-mudeleid, mille puhul erialakirjanduses eeldatakse, et Markovi üleminekutõenäosused ei muutu aja jooksul.
Selles artiklis pakutakse esimest korda välja võimalus lisada ajas muutuvaid üleminekutõenäosusi Markovi lülitusega struktuursesse VAR-mudelisse, mis tuvastatakse volatiilsuse abil. Artiklis sõltuvad üleminekutõenäosused majanduslikest muutujatest logistilise funktsiooni kaudu. Kasutatakse teavet, mis aitab üleminekuhetki prognoosida. Režiimi muutuv volatiilsus võimaldab konkureerivaid tuvastamiseeldusi eristada statistiliste testide abil.
Empiirilises rakenduses kasutatakse käesolevas uurimuses Ameerika Ühendriikide andmeid. Uuritakse määramatuse šokkide mõju makromajandusele ning kaht nende šokkide tuvastamise strateegiat. Esimene strateegia põhineb hüpoteesil, et määramatuse šokid võivad avaldada makromajanduslikele muutujatele kohest mõju. Alternatiivne strateegia eeldab, et määramatuse šokid mõjutavad makromajanduslikke muutujaid viitajaga.
Mudeli hinnangute analüüsis kerkib esile mitu uut tulemust. Infokriteeriumite põhjal võib järeldada, et Markovi lülitusega ja ajas muutuvate üleminekutõenäosustega mudel on parem kui püsivate üleminekutõenäosustega mudel. Infokriteeriumitele tuginedes ilmneb uurimuse põhjal, et SKP kasvu seitsme kvartali libisev keskmine on inflatsiooni viitaja, intressimäära viitaja ja SKP viitajaga võrreldes kõige eelistatum üleminekumuutuja. Rakendatud tõepärasuhte test näitab, et tuvastamishüpotees, mis eeldab, et määramatuse šokid mõjutavad makromajandust ainult viitajaga, on ümber lükatud. Test toetab hüpoteesi, milles eeldatakse, et määramatuse šokid avaldavad makromajandusele kohest mõju. See näide illustreerib, et pakutud meetod võimaldab eristada eri majanduslikel eeldustel põhinevaid tuvastamishüpoteese.
Autorite kontakt: [email protected], [email protected]
DOI: 10.23656/25045520/022018/0153
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
