5/2018 Juan Carlos Cuestas, Estefania Mourelle ja Paulo José Regis. Kas reaalkursi kõrvalekalded KIE riikides on pidurdanud nende majanduskasvu?
Eesti Panga Toimetised 5/2018
Real exchange rate misalignments in CEECs: Have they hindered growth?
Käesolevas toimetises uuritakse reaalkursi kõrvalekallete ja majandusaktiivsuse vahelist seost üheksas Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riigis: Bulgaarias, Eestis, Leedus, Lätis, Poolas, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhis ja Ungaris. Reaalsete vahetuskursside dünaamikast on saanud Euroopa Liidus üks peamisi makromajanduslikke murekohti. Euroala, mis on Euroopa majandusliku lõimumise peamine sümbol, on alati olnud Euroopa Liidu stabiilsuse säilitamise võtmeelement, ning suurem osa ELi liikmesriikidest peavad lõpuks euroalaga liituma. Alates hetkest, kui euro kasutusele võeti, on see olnud Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks ülim eesmärk, mille saavutavad vaid need, kes täidavad teatud kriteeriume. Käesoleva uurimuse peamine panus erialakirjandusse on selles, et uuritakse seost majandusaktiivsuse ja reaalse vahetuskursi kõrvalekallete vahel uuemates ELi liikmesriikides, kes on euro kasutusele võtnud või kes püüdlevad selle poole. Nende KIE riikide vahetuskursid kippusid vaatlusalusel perioodil kallinema. Uurimus sellest, kuidas niisugune trend mõjutab majandusaktiivsust, võib anda uut teadmist selles osas, kas on põhjendatud eelistada euroala liikmesust või mitte. Suuremas osas empiirilisest kirjandusest kasutatakse hinnanguid, mis saadakse üldistatud momentide meetodil, mis põhineb esimest järku diferentseeritud võrrandil (First Difference GMM), või üldistatud momentide meetodil, mis põhineb diferentseeritud ja tasemetel võrrandisüsteemil (system GMM), mis sobivad paremini paneelandmete puhul, kus valimi suurus N on suur ja ajaperiood T lühike.
Käesolevas toimetises keskendutakse peamiselt aegridade mõõtmele, andes seeläbi panuse üha enam tehtavatesse riikideülestesse võrreldavatesse uuringutesse, mis kirjeldavad aegridade põhjal seost majandusaktiivsuse ja vahetuskursside vahel. Kointegratsiooniseos, mille järgi reaalkursi tasakaalupunkti määratletakse, on riigispetsiifiline. See ei eelda, et eri riikide parameetrite homogeensust pikaajalise vahetuskursisuhte puhul. Siinses toimetises kasutatakse iga vaadeldava riigi aegridade mõõtme puhul Johanseni (1988, 1991) kointegratsiooni lähenemist. Reaalkursi kõrvalekalletel oma tasakaaluväärtusest on majanduskasvule mittelineaarne mõju. Reaalkursi kõrvalekallete ja majanduskasvu seose hindamiseks on mõistlik kasutada paneelregressiooni, kui eeldatakse, et riikides on kättesaadav sama tehnoloogia. Lisaks saame hinnata mittelineaarses mudelis võimalikke asümmeetrilisi efekte kõrvalekalletes. Peamised uurimistulemused on järgmised: valuuta ülehindamine on negatiivses korrelatsioonis majandusliku aktiivsusega ning ülehindamise mõju on oluliselt suurem kui alahindamise oma. Kasutades lävendregressiooni lähenemist (threshold regression approach) ilmneb, et mittelineaarsus tuleneb peamiselt vahetuskursi kõrvalekalletest. Saadud tulemused rõhutavad, et KIE riigid, mis olid vaadeldaval perioodil enamasti üleminekuriigid, vajavad edasiseks arenguks eri tegurite kombinatsiooni toimimist. Nad peavad pöörama erilist tähelepanu oma välisvaluutakurssidele ja avalikule poliitikale üldisemalt, aga ka sellele, kuidas nad oma majandust konsolideerivad. Finantsarengu tase tähendab seda, et põhirolli mängivad teisedki institutsionaalsed muutujad, nagu korruptsioon ja õigusriigi põhimõtte järgimine.
DOI: 10.23656/25045520/052018/0157
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
