Eesti Panga Toimetised 7/2018
Nicolas Reigl, Lenno Uusküla. Alternative frameworks for measuring credit gaps and setting countercyclical capital buffers
Basel III raamistiku kohaselt kehtestatakse pankadele vastutsüklilise kapitalipuhvri hoidmise nõue, kui laenukasv ületab oma loomuliku piiri, ning kapitalipuhvrid vabastatakse, kui finantstsükkel pöördub. Puhvrinõude kehtestamise peamiseks aluseks on positiivne laenulõhe, mille mõõtmiseks võrreldakse võla-SKP suhet selle trendiväärtusega. Trendiväärtus omakorda arvutatakse konkreetse ühepoolse Hodricki-Prescotti filtriga. Eesti ja paljude teiste Euroopa Liidu riikide jaoks on selle alusel arvutatud laenulõhe 2018. aastal sügavalt negatiivne. Eesti Panga prognooside kohaselt ei sulgu lõhe Eestis isegi mitte 2025. aastaks.
Selles artiklis hinnatakse eri viise, kuidas leida ülemäärase laenukasvu perioode, mil vastutsüklilise kapitalipuhvri määr peaks nullist erinema. Artiklis soovitatakse nelja krediidilõhe lisanäidikut: võla-SKP suhte muutus kahe aasta jooksul; võla kasv kaheaastase perioodi jooksul võrreldes kaheksa eelneva aasta nominaalse SKP keskmise kasvuga; võla kasv võrreldes 5% rusikareegliga kahe aasta jooksul; ja võla kasv suhtena nominaalse SKP trendi kasvu kahe aasta jooksul. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra saab nende näitajate puhul endiselt arvutada Baseli raamistiku reeglite alusel.
DOI: 10.23656/25045520/072018/0159
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.