9/2019 Cécile Couharde, Olivier Damette, Rémi Generoso, Kamiar Mohaddes. El Niño ja La Niña mõju majanduskasvule – kohalike ilmaolude tähtsus
Eesti Panga Toimetised 9/2019
The Effects on Growth of El Niño and La Niña: Local Weather Conditions Matter
Senised uuringud riikide majanduskasvu ja kliima seoste kohta on vaadelnud seda, kuidas kliimamuutused ja äärmuslikud ilmastikutingimused majandust (põllumajandust, tootlikkust, üldist kasvu jne) mõjutavad. Ehkki need uuringud on küll väga sisutihedad, on nende puuduseks, et arvesse on võetud vaid keskmist temperatuuri ning sademete hulka. Seetõttu on jäänud kõrvale palju tähtsat teavet, eriti geograafiliselt mitmekesiste maade puhul. Veelgi enam – neis pole arvesse võetud seda, kuidas kliima- ja ilmastikusündmused mõjutavad kohalikke ilmaolusid ning kuidas ekstreemsete ilmastikusündmuste algne mõju aegamööda levib. Seda levikut tuleb aga mudeldada, kuna kliimateadlaste väitel võivad kliimamuutused märkimisväärselt tugevdada seoseid ilmamustrite vahel üle maailma (teleconnections ehk kaugsidemed).
Selles uurimistöös analüüsime, kuidas mõjutavad majanduskasvu ENSO (El Niño Southern Oscillation) kaugsidemed. ENSO on tähtsaim ookeani-atmosfääri ühisnähtus, mis mõjutab ilmaolusid maailma eri paigus oma sooja faasi (El Niño) ja külma faasi (La Niña) kaudu. ENSO tsükkel kordub keskmiselt iga kahe kuni seitsme aasta tagant ning põhjustab üleilmseid muutusi nii temperatuuris kui ka sademete hulgas. See omakorda mõjutab märkimisväärselt majandustegevust. Antud mõju suureneb lähitulevikus kliimamuutuste tulemusel veelgi.
Kuigi ENSO mõjusid on täheldatud juba kaua aega ning ajaloolased on tuvastanud, kuidas need on nii looduslikke kui ka sotsiaalseid katastroofe veelgi süvendanud, pole ENSO majandusliku mõju kohta veel piisavalt uuringuid tehtud.
75st riigist ajavahemikus 1975-2014 kogutud ruutvõrgupaneelandmed võimaldasid meil üksikasjalikult analüüsida ilmamustrite heterogeenset ja kumulatiivset lühi- ja pikaajalist mõju majanduskasvule ning asümmeetriat El Niño ja La Niña juhtumite vahel. Seejärel uurisime mittelineaarsust sellest vaatepunktist, kuidas ENSO mõjutab majandusaktiivsust üle maailma. Kohalike ilmastikuolude kirjeldamiseks kasutasime lähteandmetena standardiseeritud sademete-aurumise indeksi (SPEI) ruutvõrguväärtusi põllumaa kohta (ruumiline täpsus 0,5 kraadi).
Leidsime tõendust selle kohta, et ENSO toime SKP kasvule on negatiivne mõlemas kliimapiirkonnas, kuna see mõjutab ilmastikuolusid erinevalt. Täpsemalt – näitasime, et ENSO mõju majandusaktiivsusele (kasv, kogutootlikkus) on heterogeenne, sõltudes kliimatüübist (kuiv ja parasvöötmeline või troopiline ja niiske) ning kohalikest ilmaoludest.
Tõime esile, et täheldatud erinevuste põhjus on ENSO heterogeenne ning püsiv (nii kohene kui ka viivitusega) mõju eri riikides.
Eriti märkimisväärne on see, et El Niñol on majanduskasvule ja kogutootlikkusele püsiv negatiivne mõju seetõttu, et selle tulemusel muutub kliima kuivemaks nendes troopilistes piirkondades, kus on juba niigi kuiv. Teisalt jälle kannatavad kuivade või parasvöötmeliste piirkondade niisked osad La Niña sündmuste tõttu, kuna aasta pärast nende toimumist leiavad aset pikad vihmasajuperioodid. Seega võivad nii El Niño kui ka La Niña majanduskasvu kahjustada, kuid nende mõju avaldub eri piirkondades, ilmastikuoludes, kliimatsoonides ning aegadel. Osad neist mõjudest on kohesed, osad ilmnevad hiljem.
Need on väga selged järeldused, mida saab kasutada ENSO erinevate alternatiivkategooriate (ONI, SST või SOI) puhul, ilmaolude puhul erineval ajaskaalal (3-12 kuud SPEI väärtustes) ning ka erinevate hindamismetoodikate (FE, DK, PCSE ja süsteemne GMM) puhul.
Lõpetuseks on huvitav märkida, et kirjeldatud mõju ulatus varieerub sõltuvalt ajast, mille jooksul ilmastikutingimused akumuleeruvad. ENSO negatiivne mõju majanduskasvule ja kogutootlikkusele on suurem lühemal ajaskaalal, nii et kui ekstreemsed ilmastikusündmused algavad ja lõpevad ruttu, on La Niña kahjulik mõju kuivade ja parasvöötmeliste alade niisketes piirkondades ulatuslikum aastal pärast selle toimumist. El Niñol on lühemal ajaskaalal püsivam mõju SKP kasvule troopiliste või kuivade alade kuivemates piirkondades, nii et saab järeldada, et selles kliimapiirkonnas on ENSO mõju pikemal ajaskaalal väiksem.
Meie järeldused, et ENSO mõju majanduskasvule on piirkonniti heterogeenne, ajas püsiv ning mittelineaarne tähendavad seda, et see uuring saab aidata kaasa äärmuslike ilmaolude eest varase hoiatamise süsteemide arendamisele. Eeskätt aitaks see arengumaid, kelle majandus sõltub suures osas põllumajandusest ning kellel on vaja kiiresti kohaneda. Käsitletud probleem muutub edaspidi veelgi teravamaks, kuna kliimamuutuste mõjul muutub ENSOga seotud kaugsidemete muster tugevamaks.
DOI: 10.23656/25045520/092019/0172
Autori(te) kontakt: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
