6/2022 Gerda Kirpson, Martti Randveer, Nicolas Reigl, Karsten Staehr, Lenno Uusküla. Makromajandusuudised ja riikide riskipreemiad enne kvantitatiivset lõdvendamist ja selle ajal
Eesti Panga Toimetised 6/2022
Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before and during Quantitative Easing
Selles uurimistöös hinnatakse makromajandusuudiste mõju Itaalia riigivõlakirjade intressimääradele enne ja pärast Euroopa Keskpanga (EKP) toonase presidendi Mario Draghi kõnet Jackson Hole’i sümpoosionil 22. augustil 2014. Seda sõnavõttu on laialdaselt nähtud kui EKP kaudset lubadust rakendada kvantitatiivset lõdvendamist euroalal hinnastabiilsuse tagamiseks ja rahapoliitika ülekandumise toetamiseks .
Paar nädalat pärast kõnet kuulutas EKP välja kaks varaostukava, mis keskendusid erasektori võlakirjadele, ning lisaks 2015. aasta jaanuaris laiendatud varaostukava (APP), mis hõlmas suuremahulisi avaliku sektori võlakirjade oste. Eesmärgist madalama inflatsiooni tõttu jätkusid APP raames tehtavad netovaraostud 2018. aasta lõpuni, mil need katkestati, kuid taaskäivitati uuesti novembris 2019. Koroonapandeemia puhkemise järel lisandus APP kõrvale pandeemiast tingitud majandusmõju ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP), mille raames tehti netovaraoste 2020. aasta märtsist kuni 2022. aasta märtsi lõpuni.
Uurimuses kasutatud regressioonimudelites on sõltuvaks muutujaks päevased muutused Itaalia võlakirjade intressivahedes võrreldes Saksamaa võlakirjadega. Põhilise sõltumatu muutujana kasutatakse makromajandusuudistest tingitud šokke, mis kujutavad endast erinevust tegeliku avaldatud majandusnäitaja (nt SKP kasv, töötuse määr) ning avaldamisele eelnenud erasektori prognoosi vahel. Uudiste šokid väljendavad seega avaldatud statistikas esinevaid üllatusmomente konkreetsel päeval. Üllatavad uudised võivad muuta investorite ootusi tuleviku suhtes ning seega mõjutada ka riigivõlakirjade hinnakujundust ja intressivahesid.
Analüüsis kasutatakse päevaseid andmeid 2012. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta märtsi keskpaigani. Selleks et võrrelda üllatavate makromajandusuudiste mõju intressivahedele enne ja pärast Mario Draghi kõnet, hinnatakse šokkide mõju eraldi vaatlusperioodil 1. jaanuarist 2012 kuni 22. augustini 2014 ja varaostukavade perioodil alates 25. augustist 2014 kuni analüüsiperioodi lõpuni. Lisaks jaotatakse täiendavate analüüside käigus kvantitatiivse lõdvendamise periood mitmeks alaperioodiks, et vaadelda muu hulgas eraldi ajavahemikku 2019. aastal, mil eurosüsteemi netovaraostud olid peatatud.
Tulemused näitavad, et varaostude eelsel ajal oli makromajandusuudiste šokkidel intressivahedele majanduslikult ja statistiliselt oluline mõju, kuid varaostude perioodil see efekt kadus. Lisaks viitavad lisaanalüüsid sellele, et intressivahede tundlikkus makromajanduse kohta käivate uudiste suhtes suurenes mõnevõrra 2019. aastal ajal, kui eurosüsteem täiendavaid varaoste ei teinud. Sama tulemus ilmneb ka, kui hinnata mudeleid eri perioodide kohta ajaaknaid kasutades.
Itaalia riigivõlakirjade intressivahed on olnud eurosüsteemi ulatuslike varaostude ehk kvantitatiivse lõdvendamise ajal makromajandusuudistest valdavalt sõltumatud. Seda järeldust toetavad ka tulemused täiendavate varaostude pausi perioodil 2019. aastal, mil šokid avaldasid Itaalia riigivõlakirjade intressivahedele taas mõningast mõju. Itaalia võlakirjade intressivahede tundlikkuse kadumine üllatavate makromajandusuudiste suhtes võis muu hulgas toetada rahapoliitilist ülekandemehhanismi euroalal, mis oli varaostukavade üks eesmärkidest.
DOI: 10.23656/25045520/062022/0196
Autorite kontakt: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
