1/2023 Karsten Staehr. Majanduskasv, jooksevkonto dünaamika ja kasvurežiimid Balti riikides
Eesti Panga Toimetised 1/2023
Economic Growth, Current Account Dynamics and Growth Regimes in the Baltic States
Käesolevas toimetises analüüsitakse Balti riikide majanduskasvu arengut 1990. aastate keskpaigast kuni 2021. aastani, keskendudes eelkõige agregeeritud nõudlusele ja sellest tulenevale jooksevkonto saldo dünaamikale.
Balti riikides on majandus alates 1990. aastate keskpaigast üldiselt kiiresti kasvanud, kuid kasv on olnud kõike muud kui stabiilne. Majanduskasv oli hoogne ja sissetulekulõhe Lääne-Euroopaga vähenes jõudsalt kuni ülemaailmse finantskriisi alguseni 2008. aastal. Pärast kriisi on majanduskasvu tempo olnud aga märksa talitsetum ja sissetulekulõhe on kitsenenud palju aeglasemalt.
Uurimuse keskne küsimus on, miks järgnes ülemaailmse finantskriisi eelsetele kõrgetele kasvunäitajatele pärast kriisi palju nõrgem majanduskasv. Kasvutrendi aeglustumist ei saa kergesti vastavusse viia standardsete pikaajalise majanduskasvu teooriatega, mis reeglina näevad ette suhteliselt stabiilset kasvumäära pikema aja jooksul. Enamgi veel, Euroopa Liiduga ühinemine 2004. aastal, parendused haridussüsteemis ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtete loomine oleks pidanud kaasa tooma kiire majanduskasvu jätkumise Balti riikides ka pärast majanduskriisi.
Majanduskasvu mootoriks nii lühikeses kui ka keskpikas vaates on agregeeritud nõudlus. Saame teha vahet kahe kasvurežiimi vahel, mis toetuvad erinevatele agregeeritud nõudluse võtmeteguritele. Kodumaise nõudluse kiiret kasvu on võimalik rahastada madalama netoekspordi ja suureneva jooksevkonto saldo abil, samas kui netoekspordi kiire kasv parandab jooksevkonto saldot. Seega võimaldavad erinevad seosed majanduskasvu ja jooksevkonto saldo vahel kindlaks määrata lühikese ja keskpika perioodi kasvurežiime.
Uurimuses on kasutatud graafilist analüüsi ja paneelandmete hinnanguid kolme Balti riigi kohta, et leida majanduskasvu ja jooksevkonto saldo vaheline seos enne ja pärast kriisi. Kriisieelsetel aastatel oli kasv kiire, langedes kokku jooksevkonto märkimisväärsete defitsiidiperioodide ja netoväliskohustuste kiire akumuleerumisega. Ülemaailmne finantskriis tõi kohustuste kuhjumisele lõpu ja Balti riikide majanduskasvu dünaamika muutus märgatavalt, kuna netoeksport või jooksevkonto saldo paranemine muutus oluliseks majanduskasvu mõjuteguriks.
Analüüs näitab, et ülemaailmne finantskriis võis muuta Balti riikide lühikese ja keskpika perioodi kasvurežiime, kuna rõhk kandus sõltumiselt kodumaisest nõudlusest välisnõudlusele tuginemisele. Kiire majanduskasv enne üleilmset finantskriisi toetus väliskohustuste akumuleerumisele, samas kui pärast kriisi on kasvunumbrid olnud väiksemad, kuid ilmselt jätkusuutlikumad.
DOI: 10.23656/25045520/012023/0198
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
