6/2023 Dmitry Kulikov, Nicolas Reigl. Loomuliku tööpuuduse määr Eestis: empiirilised tegurid ja uus semistruktuurne mudel
Eesti Panga Toimetised 6/2023
The natural rate of unemployment in Estonia: empirical determinants and a new semi-structural model
Käesolevas uurimuses kasutatakse empiirilist modelleerimist, et hinnata Eesti loomuliku tööpuuduse määra. Loomuliku tööpuuduse määra hindamine on oluline, kuna see on üks alusnäitajaid, mida keskpankade rahapoliitika teostamisel jälgitakse.
Uurimustöö kaks peamist eesmärki on selgitada välja Eesti loomuliku tööpuuduse määra võimalikud struktuursed tegurid ajavahemikul 1998–2019 ning hinnata seda määra, võttes hindamisel arvesse struktuursete tegurite mõju.
Uurimuses on kaks omavahel seotud osa. Esimeses osas antakse ülevaade selle teemavaldkonna uuematest empiirilistest teadustöödest ning analüüsitakse loomuliku töötuse määra võimalikke empiirilisi tegureid 31 OECD-riigist koosnevas valimis. Teine osa koondab paljud neist teguritest äsja väljatöötatud Eesti loomuliku töötuse määra kvartaalsesse semistruktuursesse mudelisse, mida on hinnatud 1998. aasta esimesest kvartalist kuni 2019. aasta neljanda kvartalini.
Teadustöödest selgus, et loomuliku tööpuuduse määra mõjutavatest muutujatest omavad olulisimat rolli nelja suuremasse rühma kuuluvad tegurid: aktiivse tööturupoliitika meetmed, töötushüvitised ja tööjõu maksustamine, suured makromajanduslikud šokid, näiteks sellised, mis mõjutavad eluasemeturgu, ja mitmesugused poliitikameetmed, mille eesmärk on soodustada majanduskasvu ja -arengut. Vastupidiselt meie esialgsetele eeldustele ei ilmnenud kirjanduse ülevaate põhjal olulisi seoseid loomuliku tööpuuduse määra ja immigratsioonipoliitika või lühiajalise välistööjõu pakkumise vahel.
Seejärel hindasime 31 OECD-riigist koosneva valimi põhjal, millised tegurid avaldavad loomulikule tööpuuduse määrale statistiliselt olulist mõju. Enamus meie paneelandmete mudelite hinnangutest annab tulemuse, et loomuliku töötuse määra olulisteks tõukejõududeks võivad olla aktiivne tööturupoliitika ja ehitussektori osatähtsus tööhõives. Tööjõu maksustamise ja kapitali akumuleerumise meetmed on loomuliku töötuse määra täiendavad mõjutegurid, aga need pole kõikides meie mudelites alati statistiliselt olulised.
Töö viimases osas töötasime välja uue semistruktuurse kvartaalse loomuliku tööpuuduse määra aegrea mudeli, mis hõlmab töötuse määra mõjutavaid tegureid, mis osutusid meie varasemas empiirilises paneelandmete analüüsis potentsiaalselt oluliseks. Kasutasime suurt hulka mudeli erinevaid spetsifikatsioone, millest igaüks hõlmas loomuliku töötuse määra mõjutavate tegurite kombinatsioone, erinevaid töötuse määra mõõdikuid ja Eesti tööturu olukorda kirjeldavaid muutujaid. Leidsime, et osad loomuliku töötuse määra võimalikest teguritest on meie semistruktuurses mudelis statistiliselt olulised, aga nende üldine mõju ajavahemikul 1998–2019 jääb üsna mõõdukaks. Samuti tuvastasime, et meie hinnangud loomuliku töötuse määra kohta sõltuvad paljuski sellest, milliseid tööturu olukorra ja töötuse määra mõõdikuid uues mudelis sisendina kasutasime. Meie semistruktuurne analüüs näitas ka, et väliste tegurite kaasamine mudelisse vähendas loomuliku tööpuuduse määra hinnangute tsüklilist volatiilsust.
DOI: 10.23656/25045520/062023/0205
Autorite kontakt: [email protected], [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
