1/2024 Konstantīns Beņkovskis, Jaanika Meriküll, Aurelija Proškutė. Balti riikide ettevõtete väliskaubanduse kohandumine Covid-19 šokkidega partnerriikides
Eesti Panga Toimetised 1/2024
The transmission of trade shocks across countries: firm-level evidence from the Covid-19 crisis
Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas koroonakriisi kui tervisealase hädaolukorra 2023. aasta mais lõppenuks, kuid selle mõjust ettevõtetele ja majandusele on ikka veel vähe teada. Selle uurimistöö eesmärk on tuvastada, kas ja kuidas COVID-19-st tulenev šokk partnerriigis kandus üle kolme Balti riigi ettevõtetele. Uuringus keskendutakse lühiajalisele kohanemisele COVID-19 šokiga, analüüsides kuiseid andmeid vahemikust 2019–2020. Kuna me püüame mõista šokkide ülekandumist rahvusvaheliselt ja selle mõju ettevõtetele, võetakse partnerriigi COVID-19 šoki lähendiks Oxfordi valitsuste COVID-19-le reageerimise ranguse indeksi (Oxford Covid-19 Government Response Stringency Index) töökohtade sulgemise indeks (Workplace Closing Index).
Töös on püsitatud kolm uurimisküsimust. Esiteks vaadeldakse, millised olid partnerriigi ettevõtete COVID-19 šokiga kohanemise kanalid ehk marginaalid. Erinevalt erialakirjandusest, milles käsitletakse COVID-19 šoki ülekandumist rahvusvahelise kaubanduse kaudu, uuritakse meie töös kõiki kohanemise kanaleid, vaadeldes partnerriigi marginaali (tõenäosus, et ettevõte lõpetab šoki tõttu partnerriigis kauplemise), toote marginaali (tõenäosus, et ettevõte lõpetab šoki tõttu partnerriigis tootega kauplemise) ja intensiivset marginaali (kaubanduse väärtus toote kohta partnerriigis). Peale nende ekstensiivsete ja intensiivsete marginaalide uurimise eristame šokiga kohanemist hindade ja koguste järgi. Teine küsimus on, kas toodete diferentseeritus selgitab täheldatud kohanemismustrit. Me jagame tooted kolme kategooriasse suure asendatavusega toodetest väikese asendatavusega toodeteni, liigitades need homogeenseteks toodeteks, võrdlushinnaga toodeteks ja diferentseeritud toodeteks. Kolmas küsimus on, kas pandeemiaeelsed ettevõtete omadused olid seotud nähtud kohanemismustriga. Me uurime ettevõtte suuruse, tootlikkuse ja varude tähtsust.
Selle kohta, kuidas väliskaubandus kohanes COVID-19-st tuleneva šokiga, on juba mitmeid artikleid. Enamikus varasemates uuringutes on kasutatud agregeeritud andmeid ning nendes ei ole võimalik kohanemist ekstensiivse ja intensiivse marginaali ega ettevõtete omaduste lõikes eristada. Viimase aja erialakirjanduses, kus on kasutatud ettevõtte tasandi andmeid on leitud, et kaubandus vähenes intensiivse marginaali tõttu ning suuremad, rahvusvahelised ja Hiinast pärit sisendit importinud ettevõtted kannatasid rohkem. Mõnes töös on näidatud, et COVID-19 šokk partnerriigis mõjutab nii importi kui ka eksporti, ja teistes, et piirangud eksporditurul kandusid kodumaistele ettevõtetele üle tugevamalt kui piirangud imporditurul.
Me leiame sarnaselt varasemate uuringutega, et väliskaubanduse vähenemise pandeemia esimesel aastal põhjustas kaubavoo väärtuse vähenemine kaubeldud toote kohta ehk intensiivne marginaal. Kaubandus vähenes enamasti mitte mõnes partnerriigis või mõne tootega kauplemise peatumise tõttu, vaid kuna kaubeldud väärtus toote kohta vähenes. See muster sarnaneb 2009. aasta majanduskriisi ajal täheldatud kaubanduse kohanemisega, kus kiiret taastumist soodustas samuti kohanemine intensiivse marginaali kaudu. Me leiame, et enamik kohanemisest toimus toodete koguse ja mitte hindade kaudu, mis sarnaneb lühiajaliste šokkide, nt loodusõnnetuste ajal täheldatud kohanemisega. Šokkide ülekandumine impordi- ja eksporditurgudelt oli väga sarnane ning meie leiud toetavad seda osa erialakirjandusest, kus on leitud, et partnerriigi töökohtadega seotud piirangute suhtes on haavatavad nii import kui ka eksport.
Meie peamine panus erialakirjandusse tuleneb toodete heterogeensusest. Me näitame, et kauplemise vähenemise taga on diferentseeritud tooted, mida on kõige raskem asendada, samas kui lihtsasti asendatavad homogeensed tooted reageerisid partnerriikide töökohtadega seotud piirangutele minimaalselt. Kooskõlas erialakirjandusega šokkide ülekandumise kohta üleilmsetes väärtusahelates leiame, et vapustuste levikut soodustavad kitsaskohad on seotud raskesti asendatavate toodetega. Meie hinnangud ettevõtete omaduste osas täiendavad erialakirjandust kohanemise marginaali kohta. Me leiame, et kõige tõenäolisemalt lõpetavad turul töökohaga seotud piirangute tõttu kauplemise väikeettevõtted ning et puudub selge seos töökohaga seotud piirangute tõttu kaubeldava väärtuse vähenemise ja ettevõtte suuruse vahel. Ettevõtete tootlikkusega seotud mõju on väga sarnane ettevõtete suurusega seotud mõjuga; samuti leitakse, et varude hoidmine soodustas tootmist isegi siis, kui partnereid kammitsesid piirangud.
Selles töös keskendutakse lühiajalisele kohanemisele. COVID-19 kriis tõi kaasa palju muudatusi majanduspoliitikas ja ettevõtted on tõenäoliselt saadud õppetunde arvesse võtnud ning suurendanud oma vastupidavust võimalikele tulevastele šokkidele. Selle kriisi pikaajalise mõju analüüs jääb väljakutseid pakkuvaks teemaks edasisteks uuringuteks.
DOI: 10.23656/25045520/012024/0207
Autorite kontaktid: [email protected], [email protected], [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
