Lisameetmed

Et toetada majanduskasvu euroalal, on kooskõlas hinnastabiilsuse eesmärgiga lisaks tavapärastele avaturuoperatsioonidele alates 2009. aastast teostatud ka varade ostukavasid.

1. Käimasolevad varaostukavad

1.1 Euroala keskpankade laiendatud varaostukava (asset purchase programme, APP) eesmärk on aidata kaasa Euroopa Keskpanga ülesandele hoida inflatsioon euroalal keskpika aja jooksul 2% tasemel. Suuremahuliseks ja laiapõhjaliseks muutus varaostupoliitika 2015. aastal, kui alustati avaliku sektori võlakirjade ostmist ja koondati erinevad varasemad ostukavad ühe suure programmi alla.

Laiendatud varaostukava koosneb neljast ostukavast.

1. Kolmas pandikirjade ostukava (covered bond purchase programme 3, CBPP3)
   Eurosüsteem alustas CBPP3 raames ostusid 20. oktoobril 2014. See ostukava aitab tõhustada rahapoliitika ülekandemehhanismi, toetab rahastamistingimusi euroalal ja lihtsustab laenude andmist reaalmajandusele. Eurosüsteem ostab pandikirju nii esmas- kui ka järelturult.
   
   Lisainfo

   Euroopa Keskpanga otsus pandikirjade kolmanda ostukava rakendamise kohta (03.02.2020)
   Asset-backed securities (ABSPP) - Q&A

2. Varaga tagatud väärtpaberite ostukava (asset-backed securities purchase programme, ABSPP)
   Eurosüsteem alustas ABSPP raames ostusid 21. novembril 2014. See ostukava aitab pankadel mitmekesistada rahastamisallikaid ning soodustab uute väärtpaberite väljastamist. Varaga tagatud väärtpaberid aitavad pankadel täita nende peamist ülesannet ehk reaalmajandusele laenude andmist. Näiteks võib laenude väärtpaberistamine ning nende müümine anda pankadele vajalikud vahendid, et pakkuda ettevõtetele ja majapidamistele uusi laene. See hõlbustab rahastamist, leevendab laenutingimusi ning toetab rahapoliitika ülekandumist euroala majandusse. Eurosüsteem ostab varaga tagatud väärtpabereid nii esmas- kui ka järelturult.

   
   Lisainfo
   Euroopa Keskpanga otsus varaga tagatud väärtpaberite ostukava rakendamise kohta (19.11.2014)

3. Avaliku sektori võlakirjade ostukava (public sector purchase programme, PSPP)
   Eurosüsteem alustas PSPP raames ostusid 9. märtsil 2015. Selle ostukavaga kaetud võlakirjad hõlmavad keskvalitsuse, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kõlblike agentuuride võlakirju. Lisaks ostavad mõned keskpangad ka euroalal asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide ja  arengupankade emiteeritud võlakirju. Eurosüsteem ostab avaliku sektori võlakirju valitsuse rahastamise keelu tõttu ainult järelturult – kuni 33% ühest võlakirjaemissioonist ja mitte rohkem kui 33% ühelt emitendilt valitsusvõlakirjade puhul ning kuni 50% rahvusvaheliste organisatsioonide ning arengupankade puhul.
   
   Lisainfo
   Euroopa Keskpanga otsus avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (03.02.2020)
   Public sector purchase programme (PSPP) - Q&A
4. Ettevõtete võlakirjade ostukava (corporate sector purchase programme, CSPP)
   Eurosüsteem alustas CSPP raames ostusid 8. juunil 2016. aastal. Selle kava eesmärk on ettevõtete (v.a pankade) võlakirju ostes veelgi tugevdada eurosüsteemi varaostude positiivset mõju reaalmajanduse rahastamistingimustele, kohandada rahapoliitikat koosmõjus muude kehtivate mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega ning aidata kaasa inflatsioonimäära jõudmisele 2% tasemele keskpika aja jooksul. Oste teevad kuus euroala keskpanka (Belgia, Saksa, Hispaania, Prantsuse, Itaalia ja Soome keskpank) koordineeritult, kattes ära kõik euroala riigid. Eurosüsteem ostab ettevõtete võlakirju nii esmas- kui  ka järelturult.
   
   Lisainfo
   Euroopa Keskpanga otsus ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (01.06.2016)
   Corporate sector purchase programme (CSPP) – Q&A

Laiendatud varaostukava netovaraostud ja reinvesteerimine

Laiendatud varaostukava igakuiseid netovaraostusid tehti eurosüsteemis 2014. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta detsembrini kokku 2,6 triljoni euro väärtuses. 2018. aasta jooksul süvenes EKP nõukogu veendumus, et inflatsioon on kestlikul kasvurajal ka ilma täiendavate varaostudeta. Seetõttu 2019. aasta jaanuarist kuni oktoobrini netovaraostud peatati ja jätkus ainult soetatud võlakirjade reinvesteerimine. Inflatsioonisurve ja majanduskasv püsisid euroalal endiselt nõrgad ning APP netovaraostud algasid taas 2019. aasta novembris ja kestsid 2022. aasta juunini. Eurosüsteemi bilansis oli APP võlakirju lõpuks kokku 3,3 triljoni euro väärtuses.

2022. aasta juulist kuni 2023. aasta veebruari lõpuni jätkati ainult APP raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist. Teisisõnu ei suurendanud varaostud sel perioodil enam keskpanga bilansimahtu, kuid reinvesteerimise tõttu see ka ei vähenenud ning varaostude abil euroala finantssüsteemi suunatud raha turgutas majandust edasi.

Alates 2023. aasta märtsist kuni juuni lõpuni jätkus APP osaline reinvesteerimine, kus portfelli maht vähenes keskmiselt 15 miljardi euro võrra iga kuu. Osaline reinvesteerimine toimus üldjoontes samadel tingimustel nagu netoostud. Erandiks olid ABSPP, CBPP3 ja CSPP puhul võlakirjade ostmise jätkamine ainult järelturult. Samuti oli erand ettevõtlussektori varaostukavas, kus eelistati edasistes reinvesteeringutes väiksema kliimamõjuga emitente, kelle võlakirju võis soetada ka esmasturult.

Lisainfo Asset Purchase Programmes, Modalities for reducing APP holdings

Eesti Panga poolt avaliku sektori võlakirjade ostukava (PSPP) raames omandatud võlakirjade väljalaenamine

Alates 2. aprillist 2015 on turuosalistel võimalik laenata Eesti Pangalt avaliku sektori võlakirjade ostukava (PSPP) ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud võlakirju. Selle kohta saab rohkem lugeda siit.

1.2 Pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorraline varaostukava (pandemic emergency purchase programme, PEPP)

EKP nõukogu otsustas alates 18. märtsist 2020 koroonaviiruse kriisifaasi ajaks käivitada pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks ajutise erakorralise varaostukava. Selle eesmärk on tõhusalt turge stabiliseerida ka suurenenud ebakindluses, mille on põhjustanud pandeemia ebaühtlane mõju euroala riikidele ja erinevatele varaturgudele. Ostetavad varaklassid on sarnased APPiga. Avaliku sektori võlakirju ostetakse ainult järelturult ja järgida tuleb riikide kapitalivõtme põhimõtteid. Lisaks on võimalik osta vähem kui aastase järelejäänud tähtajaga valitsuse võlakirju ja ettevõtete kommertspabereid järelejäänud tähtajaga vähemalt 28 päeva. PEPP on tavapärasest varaostukavast paindlikum, mis võimaldab ostumahte vastavalt vajadusele ajaliselt ja riigiti varieerida.

Igakuiseid netovaraostusid tehti 2020. aasta märtsist 2022. aasta märtsini eurosüsteemi bilansis kokku 1,7 triljoni euro väärtuses.

Alates 2022. aasta aprillist jätkatakse ainult PEPPi raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist kuni 2024. aasta juuni lõpuni ning juulist kuni detsembrini 50% väiksemas mahus. Ostud lõpetatakse 2024. aasta lõpus.

Samuti jääb 2024. aasta lõpuni alles võimalus (pandeemia põhjustatud) negatiivsete šokkide korral PEPPi raames tehtavaid netovaraoste ka taaskäivitada ja/või rakendada paindlikkust tagasimaksete reinvesteerimisel^[1] eesmärgiga säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimine.

Lisainfo
Euroopa Keskpanga otsus pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise ja ajutise varaostukava kohta (24.03.2020)
Pandemic emergency purchase programme (PEPP)

2. Aktiveerimata meetmed

Eurosüsteemi rahapoliitika elluviimise vahendite hulgas on ka kaks meedet, mida ei ole senini käivitatud:

• rahapoliitilised otsetehingud (outright monetary transactions, OMT), lisainfo;
• rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (transmission protection instrument, TPI), lisainfo.

3. Lõppenud varaostukavad

Lõppenud on järgmised varaostukavad:

• väärtpaberiturgude ostukava (securities markets programme, SMP), algas 10. mail 2010, lõppes 10. juunil 2014;
• esimene pandikirjade ostukava (covered bond purchase programme, CBPP), algas 2. juulil 2009, lõppes 30. juunil 2010;
• teine pandikirjade ostukava (covered bond purchase programme 2, CBPP2): algus november 2011, lõpp 31. oktoober 2012.

4. Suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid (targeted longer-term refinancing operations, TLTRO)

Eurosüsteemi suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid pakuvad eurosüsteemi krediidiasutustele pikaajalist rahastamist soodsatel tingimustel. Nende pikaajaliste suunatud laenude puhul on Euroopa Keskpanga nõukogu seadnud eesmärgiks mitmekesistada pankade rahastamisvõimalusi ning stimuleerida laenupakkumist reaalmajandusele (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele). Meede hõlbustab hinnastabiilsuse eesmärgi täitmist.

Esimene seeria TLTROsid kuulutati välja 5. juunil 2014, teine seeria (TLTRO-II) 10. märtsil 2016 ja kolmas seeria (TLTRO-III) 7. märtsil 2019.

2022. aasta oktoobris otsustas EKP nõukogu muuta TLTROde laenutingimusi. Pandeemia akuutses etapis aitas see instrument oluliselt ohjeldada hinnastabiilsust ohustavaid langusriske. Inflatsiooni ootamatu ja erakordse hoogustumise tingimustes tuleb instrumendis teha kohandusi, et tagada järjepidevus rahapoliitika normaliseerimise laiema protsessiga. See aitab tugevdada baasintressimäärade tõusu mõju ülekandumist pangalaenutingimustele, mis omakorda aitab inflatsioonikasvu pärssida ning panustab hinnastabiilsuse 2% eesmärgi saavutamisse keskpika aja jooksul.

Sellest hoolimata on kolmanda seeria oluline erinevus esimese ja teise seeria operatsioonidest väga soodne laenuintressimäär, mis võib olla laenukasvu eesmärkide täitmisel:

• kuni 50 baaspunkti allpool Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse keskmist intressimäära ajavahemikul 24. juuni 2020 kuni 23. juuni 2022 (seega laenuintress –1,00%);  
• kogu laenuoperatsiooni keskmine hoiustamise püsivõimaluse intressimäär ülejäänud operatsiooni tähtaja jooksul kuni 22. novembrini 2022;
• alates 23. novembrist 2022 kuni laenu tagasimakseni selle perioodi keskmine hoiustamise püsivõimaluse intressimäär.

Kolmanda seeria laenusid on võimalik tagasi maksta ennetähtaegselt üks kord kvartalis kuni laenude lõpptähtaegade saabumiseni (viimase laenuoperatsiooni lõpptähtaeg on 2024. aasta detsember). Lisaks pakuti pankadele veel kolme vabatahtlikku ennetähtaegse tagasimakse võimalust kohe pärast viimase intressiarvestuse muudatuse jõustumist.

Lisainfo
Targeted longer-term refinancing operations (TLTROs)
Krediidiasutuste aruandlusega seotud juhendid

5. Täiendavad pandeemiaga seotud sildoperatsioonid (bridge longer-term refinancing operations, LTROs) ja pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid (pandemic emergency longer-term refinancing operations, PELTRO)

Märtsis 2020, kui EKP nõukogu otsustas leevendada TLTRO-III tingimusi alates juunikuisest operatsioonist, kuulutati kohe välja ka täiendavad sildoperatsioonid, mis aitasid katta ajavahemikku märtsist kuni uutel tingimustel antava TLTRO-III 4. operatsioonini. Alates märtsist toimusid igal nädalal operatsioonid, mis lõppesid juunis 2020. Lisainfo EKP veebilehel.

2020. aasta maist 2021. aasta detsembrini pakuti täiendavaid pandeemiaga seotud pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone (pandemic emergency longer-term refinancing operations, PELTRO) eesmärgiga ohjeldada pandeemia põhjustatud majandusmõjusid ja tagada rahaturgude sujuv toimimine. Kokku toimus 11 operatsiooni. Lisainfo EKP veebilehel siin ja siin.