Süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri eesmärk on suurendada süsteemselt oluliste turuosaliste toimekindlust. Süsteemselt oluliste krediidiasutuste olulisus võib tuleneda nii nende suurusest, keerukusest kui ka tugevast seotusest finantssüsteemi teiste osalistega.

Eesti Pank määras 2017. aastal Eesti finantssüsteemi suhtes olulisteks krediidiasutusteks kolm panka: Swedbank AS, AS SEB Pank ja AS LHV Pank. Swedbank ASile ja ASile SEB Pank kehtib alates 2016. aasta augustist 2% lisapuhvri nõue. Alates 1. jaanuarist 2018 hakkab ASile LHV Pank kehtima 0,5% lisapuhvri nõue. Puhvrinõuet kohaldatakse süsteemselt oluliste krediidiasutuste koguriskipositsioonile ja krediidiasutusel tuleb seda täita esimese taseme põhiomavahenditega.

Puhvri nõue

Swedbank AS: 2% (alates 1. august 2016)
AS SEB Pank: 2% (alates 1. august 2016)
AS LHV Pank: 0,5% (alates 1. jaanuar 2018)

Riskipositsioon

Koguriskipositsioon vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3

Õigusakt

Eesti Panga presidendi 30. mai määrus nr 7 "Muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitamine ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude kehtestamine

Süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri kehtestamise põhjus tuleneb Eesti pangandussektori suurest kontsentratsioonist. Kolme süsteemselt olulise panga varad moodustavad üle 65% pangandussektori koguvaradest ja ligikaudu 75% Eesti SKPst. Peale selle on suuremad pangad oma varade ja kohustuste struktuuri sarnasuse tõttu haavatavad samasugustele riskidele. Täiendav kapitalipuhver aitab vähendada negatiivset mõju, mida ühe süsteemselt olulise panga võimalikud finantsprobleemid võivad avaldada finantssüsteemi toimimisele ja reaalmajandusele.

Eesti Pank hindab krediidiasutuste süsteemset olulisust ning ajakohastab kodumaise finantssüsteemi suhtes oluliste krediidiasutuste loetelu igal aastal. Hindamisel lähtub Eesti Pank Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) suunistest ja võtab arvesse Eesti finantssüsteemi eripära.