Süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri eesmärk on suurendada süsteemselt oluliste turuosaliste toimekindlust. Süsteemselt oluliste krediidiasutuste olulisus võib tuleneda nii nende suurusest, keerukusest kui ka tugevast seotusest finantssüsteemi teiste osalistega.

Eesti Pank määras 2016. aastal Eesti finantssüsteemi suhtes olulisteks krediidiasutusteks kaks panka: Swedbank AS ja AS SEB Pank. Neile pankadele kehtib 2% kapitalipuhvri nõue, mida kohaldatakse nende koguriskipositsiooni suhtes. Riskipositsioonide suhtes arvestatud nõue tuleb krediidiasutusel täita esimese taseme põhiomavahenditega.

Puhvri määr

2%

Ulatus

Swedbank AS ja AS SEB Pank

Riskipositsioon

Koguriskipositsioon vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3

Kehtivuse algus

1. august 2016

Õigusakt

Eesti Panga presidendi 30. mai 2016 määrus nr 7 „Muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitamine ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude kehtestamine"

Süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri kehtestamise põhjus tuleneb Eesti pangandussektori suurest kontsentratsioonist. Kahe suurema panga varad moodustavad üle 60% pangandussektori koguvaradest ja 70% Eesti SKPst. Peale selle on suuremad pangad oma varade ja kohustuste struktuuri sarnasuse tõttu haavatavad samasugustele riskidele. Täiendav kapitalipuhver aitab vähendada negatiivset mõju, mida ühe süsteemselt olulise panga võimalikud finantsprobleemid võivad avaldada finantssüsteemi toimimisele ja reaalmajandusele.

Eesti Pank hindab krediidiasutuste süsteemset olulisust ning ajakohastab kodumaise finantssüsteemi suhtes oluliste krediidiasutuste loetelu igal aastal. Hindamisel lähtub Eesti Pank Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) suunistest ja võtab arvesse Eesti finantssüsteemi eripära.