Eesti Panga strateegia 2022–2026

Nagu kõik euroala riikide keskpangad, annab Eesti Pank oma panuse riigi majanduse kestlikku arengusse eelkõige seekaudu, et hoiab hinnakasvu mõõdukana. Selle saavutamiseks osaleb Eesti Pank aktiivselt euroala rahapoliitika kujundamises. Et saada teavet, mille põhjal rahapoliitilisi otsuseid langetada, analüüsib keskpank põhjalikult nii kogu euroala kui ka üksnes Eesti majandust mõjutavaid protsesse. Et tagada analüüside ja uuringute kvaliteet, teeb Eesti Pank koostööd teiste keskpankadega ning Eesti ja välismaiste teadusasutuste ja ülikoolidega. Eesti majandusarengu vahetumaks tajumiseks oleme dialoogis pankade ja ettevõtjatega.

Kuigi euroala keskmine inflatsioon ületab praegu 2%, võib eeldada, et lähiaastatel jääb see eesmärgiks seatud 2% tasemest madalamale. Seetõttu jätkub majanduse taastumist ja mõõdukat hinnatõusu toetav rahapoliitika. Siiski on peagi aeg alustada arutelu selle üle, kuidas hakata lõpetama kriisiaegseid keskpanga poliitikameetmeid, nagu negatiivsed intressimäärad ja ulatuslikud võlakirjaostud, ning toetada pikaajaliselt euroala majanduse kestlikku arengut parimal moel.

Eesti Pank aitab Eesti majanduse kestlikule arengule ja jõukusele kaasa nõustades valitsust oluliste majanduspoliitiliste otsuste langetamisel. Selleks vajalikud teadmised sünnivad keskpanga igapäevasest majanduse ja finantssektori analüüsist ning osalemisest eurosüsteemi töös ja Euroopa Liidu majanduspoliitilistes debattides.

Lisaks majanduse hetkeolukorra hindamisele ja lähiaastate arengu prognoosimisele on üha olulisem mõista pikaajalist mõju omavaid majanduspoliitilisi valikuid. Näiteks kliimamuutuste ja -poliitikaga seonduvaid, millele Eesti Pank pöörab järjest rohkem tähelepanu nii oma analüüsides kui ka teistes tegevustes.

Rahapoliitiliste otsuste elluviimiseks teevad keskpangad erinevaid tehinguid. Eestis tegutsevatel kommertspankadel on ligipääs likviidsuslaenudele ja hoiustamisvõimalustele eurosüsteemis kokku lepitud tingimustel. Laenu andes hinnatakse tehingupartneritest pankade usaldusväärsust ja tagatiste kvaliteeti. Eesti pankade nõudlus tavapäraste ja erakorraliste rahapoliitiliste laenude järele on kasvanud ning keskpank on omalt poolt suurendanud võimekust rahapoliitilisi tehinguid tõhusalt sooritada (sh teha varaoste ja aktsepteerida erinevaid tagatisi). Keskpank teeb koostööd turuosalistega, et mitmekesistada Eesti kapitaliturgu ja suurendada tagatiste valikut.

Eesti Pank investeerib oma finantsvarasid ja rahastab teenitud tulust oma tegevust. Madalad intressimäärad raskendavad Eesti Panga reservidelt tulu teenimist. Eesti Pank on finantsvara investeerimisel reageerinud tegevuskeskkonna muutustele ja hajutanud riske varaklasside lisamisega investeerimisportfelli. Keskpanga investeerimistegevuse pikaajaline eesmärk on tagada, et teenitav tulu oleks piisav, võimaldamaks parandada Eesti Panga kapitaliseeritust ja võimet kanda kahjumeid, mis võivad tekkida riskistsenaariumite realiseerumisel. Strateegiaperioodist kaugem eesmärk on viia Eesti Panga kapitaliseeritus eurosüsteemi keskpankade kapitaliseerituse keskmisele tasemele. Eesti Pank on alustanud ettevalmistusi kliimamuutustega seotud kestliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtete rakendamiseks reservihalduses.

Eesti Panga üks eesmärke on tagada finantssüsteemi kui terviku toimimine. Pankade mikrojärelevalve eest vastutab euroalal Euroopa Keskpank koostöös liikmesriikide finantsjärelevalveasutustega, milleks Eestis on Finantsinspektsioon. Eesti Pank vastutab makrofinantsjärelevalve eest, analüüsides ja hinnates Eesti finantssektori kui terviku riske.

Eesti Pank on välja töötanud makrofinantsjärelevalve raamistiku ning kehtestanud pankadele riskide vähendamiseks vajalikke nõudeid kapitalile ja eluasemelaenude väljastamisel. Et finantsstabiilsust ohustavaid riske paremini hinnata, pöörab keskpank suurt tähelepanu oma analüütilise võimekuse suurendamisele. Majanduse kriisist taastumise ajal keskendub Eesti Pank finantsstabiilsuse tagamisele, et finantssektor saaks rahastada vajalikke investeeringuid, sealhulgas kriisist enam pihta saanud majandussektorites. Kiire taastumise korral on oht, et osas sektoritest tekib tasakaalustamatus. Eesti Pank pöörab erilist tähelepanu riskidele kinnisvaraturul ja on vajadusel valmis makrofinantsjärelevalve meetmeid tugevdama.

Eesti Pank on makse- ja arveldussüsteemide haldaja ning maksekeskkonna ehk elektroonilise raharingluse arendaja ja järelevaataja. Eesmärk on koostöös turuosalistega tagada Eestis tõhus, turvaline ja ajakohane innovatsiooni toetav maksekeskkond. Selle taustal muutub järjest tähtsamaks küberturvalisuse tagamine, maksekeskkonna sujuvat toimimist takistavate riskide maandatus ja oluliste süsteemide töötamine järelevaataja kehtestatud nõuete kohaselt. Nende ülesannete täitmiseks kaasab Eesti Pank ametkondi ja turuosalisi ning aitab korrastada maksekeskkonna ja -süsteemide õigusraamistikku.

Maksekeskkonna arendamise eesmärgil osaleb Eesti Pank kaheaastases eurosüsteemi digitaalse euro taristu ja lahenduste uurimisetapis. Keskpanga huvi on aidata luua digitaalne euro, mis võimaldaks turuosalistel töötada välja konkurentsivõimelisi makselahendusi (nt globaalsete kaardiskeemide kõrval) ja kasutada uut, võimalikult tulevikukindlat tehnoloogiat digitaalse majanduse arengu võimestamiseks ning väärtpaberiarvelduste ja valuutamaksete tõhustamiseks.

Eesti Pank haldab pankadevahelist arveldussüsteemi TARGET2-Eesti ja korraldab elutähtsat teenust osutavate pankade vahelisi makseid hädaolukorras. Samuti osaleb Eesti Pank väärtpaberiarveldusplatvormi TARGET2-Securities töös ja haldab koos teiste euroala keskpankadega välkmaksete platvormi TIPS (TARGET Instant Payment Settlement). Koostöös teiste euroala keskpankadega arendab Eesti Pank TARGETi teenuseid, et muuta turuosalistele nende kasutamine lihtsamaks ja pakkuda uut ühtset tagatiste haldamise teenust.

Eesti Pank emiteerib euroalal seadusliku maksevahendina kehtivaid münte ja pangatähti. Keskpank korraldab sularaharinglust: hoolitseb selle eest, et europangatähtede ja -müntide nõudlus oleks rahuldatud, ja tagab ringluseks vajaliku käibevaru ning sularaha kvaliteedi ja pangatähtede kaitse võltsimise eest. Järjest tähtsamaks muutub sularaha tootmise ja ringluse tsükli süsinikujalajälje vähendamine.

Eurosularaha kvaliteedi tagamiseks ja euro usaldusväärsuse kaitseks on euroala riikidele kehtestatud ühtsed nõuded. Et takistada võltsingute levi ja mittekvaliteetse sularaha sattumist ringlusesse, teeb Eesti Pank kui sularaharingluse korraldaja järelevalvet sularahakäitlejate tegevuse üle, sh kontrollib pangatähtede ehtsuse ja ringluskõlblikkuse ning taas ringlusesse laskmise eeskirjadest kinnipidamist.

Sularaha kättesaadavust on parandanud võimalus võtta seda välja poekassadest, kuid probleemiks on väikese nominaaliga müntide vähene ringlemine ja kuhjumine inimeste kätte. Keskpank otsib võimalusi müntide aktiivsemaks tagasitoomiseks ringlusesse, mis vähendaks iga-aastaseid müntide vermimise ja kaudsemalt sularahavarude haldamise kulusid ja mõju keskkonnale. Eesti Pank on seadnud endale ülesandeks tagada koostöös turuosalistega elektroonsete maksete katkemisel minimaalselt vajaliku sularaha jaotusvõrgustiku toimimine.

Eesti Pank vastutab riikliku statistika tegijana Eesti finants- ja välissektori ning finantskontode statistika tegemise eest. Keskpanga eesmärk on pakkuda avalikkusele kvaliteetset, usaldusväärset, ajakohast ja erapooletut infot, mida avalikkus saab kasutada majandusolukorra analüüsimisel, prognoosimisel ja poliitika kujundamisel. Samuti osaleb Eesti Pank Euroopa majandus- ja rahaliidu statistika tegemises ja statistikametoodika arendamises.

Lähiaastate prioriteedid on statistikategemise uue infosüsteemi arendamine ja rahaliiduülese rahaloomeasutuste integreeritud aruandlusraamistiku väljatöötamises osalemine ning selle juurutamine Eestis. Statistikategemise uue infosüsteemi arendamisega tagab pank parema valmisoleku tulla edukalt toime järjest suurenevate andmemahtude ja lisanduvate statistikatöödega.

Keskpanga ülesannete edukaks täitmiseks on vaja professionaalset ja hästi toimivat organisatsiooni. Eesti Pank on seadnud eesmärgiks olla avatud hoiakuga, tõhusa töökorraldusega, uuendusmeelne ja vastutustundlik organisatsioon. Samuti soovime olla oma töös tulemustele suunatud ja hoolitseda ressursside parima kasutuse eest.

Selleks et olla atraktiivne tööandja, pakub keskpank oma töötajatele nüüdisaegseid ja paindlikke töövõimalusi ning arengu- ja karjäärivõimalusi. Uuteks väljakutseteks on töötajate digipädevuse tõstmine, juhtimiskompetentsi arendamine ja kaugtööl meeskonna ühtsustunde hoidmine. Töötajate pidevaks erialaseks täiendamiseks planeerime igal aastal koolituskuludeks summa, mis tagab töötajatele võimaluse saada aastas vähemalt viis koolituspäeva.

Eesti Pank toetab töötajate pikaajalist karjäärivaadet, mis lähtub nii keskpanga pikaajalistest eesmärkidest kui ka töötajate arenguvajadustest, sh erinevate oskuste ja kogemuste saamist või liikumist töökohtade vahel pangas, Eesti avalikus sektoris, Euroopa Keskpankade Süsteemis ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti Pank julgustab töötajaid panustama Eesti arengusse ka väljaspool keskpanka, näiteks diskussioonides osalemise ja esinemiste kaudu, et selgitada laiemalt Eesti Panga rolli ja olemust ning kasutada maksimaalselt ära keskpangas olevaid teadmisi.

Eesti Panga seaduse kohaselt annab Eesti Pank valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes ja valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid, kuulamata ära Eesti Panga seisukohti. Peamiselt räägib keskpank kaasa hinna- ja finantsstabiilsuse küsimustes, kuid ka Eesti majanduse konkurentsivõimet ja pikaajalist kasvu mõjutavatel teemadel, milles keskpangal on piisav kompetents ja mis on seotud panga põhiteemadega.

Koroonakriis tõi kaasa märkimisväärse majanduslanguse, millest Eesti majandus on küllaltki kiiresti taastunud. Kuigi taastumine pole jõudnud ühtlaselt kõikidesse sektoritesse, on ettevaates järjest suurem oht tasakaalustamatuse ilmnemiseks majanduses, mis võib ohtu seada majanduse kestliku arengu. Et rahapoliitikat teostatakse euroala kui terviku huvides, siis tasakaalustamatuse ilmingute leevendamiseks tuleb Eestil kasutada teisi poliitikameetmeid. Selleks et oma sõnumeid võimalikult selgelt ja mõjusalt edastada, paneb keskpank varasemast rohkem rõhku avalikkuse ja koostööpartnerite vajaduste mõistmisele ja dialoogile.

Nii mõnedki Eesti majanduse arengu seisukohast tähtsad valikukohad haakuvad keskpanga põhiteemadega kaudselt. Selliste valikukohtade analüüsimiseks on Eesti Pank valmis pakkuma ekspertidele aruteluplatvormi. Arutelu soodustamiseks ja keskpanga tegevuse paremaks tutvustamiseks uuendame Eesti Panga muuseumi ja loome uue kuvandiga Rahamu. Rahamu on elanikele ligipääsetav ja koostööpartneritele avatud keskkond, kus korraldatakse arutelusid ning tutvustatakse majanduse ja finantssüsteemi toimimist ja üksikisiku rolli selles, samuti Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga tegevust.

Finantssektori analüüsi kvaliteedi tõstmiseks laiendame finantssektori kohta tehtavat statistikat ja tutvustame seda aktiivsemalt avalikkusele. Eeskätt puudutab see pangandusvälise finantssektori kohta põhjalikuma statistika tegemist ja maksestatistika arendamist. Viimati nimetatu puhul on eesmärk toetada ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide seiret finantssektoriüleselt.

1. Eesti Pank on asjakohane ja mõjus, nõustades valitsust ning osaledes debattides majanduse ja finantssektori stabiilse ja jätkusuutliku arengu teemal.
2. Eesti Pank pakub ekspertidele väljastpoolt keskpanka aruteluplatvormi olulistel majanduspoliitilistel teemadel.
3. Eesti Panga seisukohad ja arvamused on usaldusväärsed, õigeaegsed, selgesõnalised ja eesmärgipärased.
4. Eesti Pangal on uus avatud keskkond Rahamu.
5. Eesti Panga statistika hõlmab suuremat osa finantssektorist ja on avalikkusele senisest enam nähtav, toetades tõhusamalt keskpanga ülesannete täitmist ja avaliku debati kvaliteeti.
6. Eesti Pank on täiendanud makrofinantsjärelevalve meetmeid lähtuvalt muutuvast majandus- ja finantskeskkonnast.

Eesti Panga ja teiste finantsturuosaliste suutlikkus täita oma põhiülesandeid ka erinevates kriisiolukordades on muutunud üha olulisemaks. Sagenenud küberrünnakud on finantssektorile toonud kaasa vajaduse hinnata ja parandada finantsturu taristu kriitiliste süsteemide küberkerksust. Et tagada makseteenuste katkematu toimimine, on tähtis rakendada turvameetmeid kõikides olulist teenust pakkuvates infosüsteemides.

Küberriskide vähendamiseks finantsturu taristutes ja teenusepakkujate infosüsteemides on eurosüsteem järelevaatajana töötanud välja küberkerksuse strateegia. Selleks et tõsta Eesti finantssektori vastupanuvõimet küberrünnakutele, analüüsime küberkerksuse testimise ühtse raamistiku rakendamise võimalusi Eestis ja Eesti Panga rolli selles.

Panganduskriisi korral peab Eesti Pank olema muu hulgas suuteline pakkuma likviidsusraskustesse sattunud pankadele erakorralist likviidsustuge, et toetada finantssüsteemi stabiilsust ja majanduse suutlikkust kriisist taastuda. Valmisolekut likviidsustuge anda on tarvis regulaarselt kontrollida ja sellega seotud toiminguid ajakohastada. Oluline osa likviidsuspakkumisest nii tava- kui ka kriisiolukorras on Eesti Panga võimekus vastu võtta erinevaid tagatisi. Tagatiste vastuvõtmise võimekust on kavas tõsta nii iseseisvalt kui ka koostöös teiste keskpankadega.

Eesti Pank peab hädaolukorra seaduse kohaselt (a) tagama pankadevaheliste maksete toimimise ka juhul, kui tavapäraseid pankadevahelisi arveldussüsteeme ei saa kasutada, (b) korraldama kaardimaksete kui elutähtsa teenuse toimimise ning (c) tagama sularaharingluse toimepidevuse. Keskpank peab olema valmis rahuldama ootamatult suurenevat sularahanõudlust ja toetama sularaha jõudmist elanikkonnani.

Sularahateenuse tagamisel tuleb silmas pidada turul tavaolukorras toimuvat, pankade uuenevaid ärimudeleid sularahateenuste pakkumisel ja muutusi sularahaveo turul. Sularaharingluse toimepidevuse plaane peab regulaarselt testima. Ühtlasi tuleb keskpangal järjepidevalt hinnata elutähtsate makseteenuste (sh kaardimaksed) taristu toimimist muutuvas turuolukorras ja kontrollida toimepidevust hädaolukorras.

Kuigi Eesti Panga põhieesmärk ei ole kasumi teenimine, on tähtis tagada keskpanga finantsiline sõltumatus. Selleks peab olema investeerimisportfell piisavalt suur ja tõhusalt hallatud ning Eesti Pank küllaldaselt kapitaliseeritud. See garanteerib keskpanga usaldusväärsuse ja sõltumatuse.

Investeerimisotsuste tegemisel pöörame lisaks investeerimisega seotud finantsriskidele suuremat tähelepanu rahapoliitikaga seotud finantsriskidele, mis nõuab suuremat võimekust portfellide riskide mõõtmisel.

1. Eesti Pank on valmis reageerima kriisiolukorrale ja tagama kriitiliste protsesside katkematu toimimise.
2. Eesti Pank on valmis tagama pankadele likviidsustoe ja pankadevaheliste maksete toimimise.
3. Eesti Pank on valmis tagama riigi varustamise sularahaga ja koostöös turuosalistega sularaharingluse toimimise hädaolukorras.
4. Eesti Pank on valmis korraldama pankade tegevust kaardimaksete sujuva toimimise tagamiseks nii hädaolukorras kui ka ajutiste tõrgete korral maksete reaalaegsel autoriseerimisel.
5. Eesti Pank teeb küberkaitsealast koostööd riigi- ja finantsasutustega ning koordineerib nende tegevust küberriskide juhtimisel ja küberkerksuse testimisel.
6. Eesti Panga omakapital on tugevnenud ja Eesti Panga kapitaliseeritus on lähenenud euroala keskmisele.
7. Eesti Panga finantsriskid on mõõdetud ja hallatud parima rahvusvahelise praktika kohaselt.
8. Eesti Pank on suurendanud tagatisvara vastuvõtmise võimekust.

Küberrünnakuid ettevõtete ja riigiasutuste vastu on üha keerukam ja raskem tuvastada. Muutuvate ohtudega hästi toime tulemiseks on Eesti Pank võtnud vastu organisatsiooni küberkerksuse parandamise tegevusplaani. Siiani pole ühtki Eesti Panga IT-süsteeme ohtu seadvat intsidenti aset leidnud ning tahame olla selles kindlad ka edaspidi.

Eesti Panga jaoks on esmatähtis tagada keskpanga infosüsteemide turvalisus, kuna sellest oleneb nii panga varade ja andmete säilimine kui ka panga võime täita oma ülesandeid. Turvalisuse tagamisel võtab keskpank arvesse riskihinnanguid ning parimaid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja tavasid. Samuti teeb Eesti Pank tõhusat koostööd eurosüsteemi liikmete ja teiste pooltega, et tagada ühtne kõrge turvalisuse tase eurosüsteemis.

Et saavutada keskpanga eesmärke ja arendada töökorraldust, on oluline juurutada infosüsteemis sobivaid lahendusi protsesside digitaliseerimiseks ja rutiinse töö automatiseerimiseks. Tähtis on tagada töötajatele võimalus kasutada infosüsteemi teenuseid samaväärselt nii pangas kui ka kaugtööl töötades.

IT võimaluste rakendamine töös ja turvateadlik käitumine infosüsteemi kasutades eeldab töötajate teadmiste ja oskuste kasvu.

1. Eesti Pank vastab Euroopa Keskpanga välja töötatud finantsinstitutsioonide küberkerksuse hindamise mudeli (Cyber Resilience Oversight Expectations, CROE) küpsusastmele „edasijõudnud“.
2. Eesti Panga kriitilised protsessid toimivad ka olukorras, kui panga hoonetes on IT-teenuste osutamine katkenud.
3. Eesti Panga töötajate IT-kompetentsus on kasvanud.
4. Uute tehnoloogiliste võimaluste juurutamine on loonud uusi lahendusi Eesti Panga protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks.

Eesti Panga üks eesmärk on vähendada panga tegevusest tekkivat survet keskkonnale ja võtta arvesse sotsiaalseid ja vastutustundliku üldjuhtimise kriteeriumeid. Keskpank analüüsib ja avaldab kliimamuutustest ja kliimapoliitika eesmärkidest tulenevate struktuurimuutuste ja riskide mõju majanduskeskkonnale, finantsstabiilsusele, finantssektori õiguslikule keskkonnale, majanduse rahastamisele ja konkurentsivõimele, samuti rahapoliitikale ja reservide investeerimisele.

Eesti Pank on alustanud ettevalmistusi kliimamuutustega seotud kestliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtete rakendamiseks reservihalduses ning hinnanud kliimamuutustest ja nende ennetamise meetmetest tulenevaid riske finantsstabiilsusele. Kiiresti arenevas valdkonnas rahvusvaheliste teadmiste ammutamiseks ja oma panuse andmiseks ühines Eesti Pank 2020. aasta kevadel keskpankade ja finantssektori järelevalvajate rohevõrgustikuga. Sama aasta sügisel sõlmis Eesti Pank koostöölepingu Tallinna Tehnikaülikooliga, et hinnata ja parandada ajaloolise pangakvartali energiatõhusust ning rakendada nn targa maja põhimõtteid.

Lähiaastatel osaleb Eesti Pank Euroopa Liidu taksonoomia rakendamise ja teiste kestlikule rahastamisele ülemineku meetmete ja riskide analüüsis. Eesti Pank arendab nendes valdkondades töötajate kompetentsi. Kogutud teadmiste põhjal on keskpank valmis andma nõu valitsusele ja avalikkusele ning pakkuma aruteluplatvormi keskpanga tegevusvaldkondadega haakuvatel kliimamuutuste ja kestliku arengu teemadel.

Seonduv tegevus on keskpanga enda süsinikujalajälje vähendamine organisatsioonina, aga ka sularaha- ja reservihalduses. Sularaha süsinikujalajälje vähendamiseks kavatseb keskpank piirata uute müntide vermimise vajadust, suurendades müntide taaskasutust ja esitades sularahas tehtavate ostude lõppsumma ümardamisreeglite ettepaneku, mis vähendaks nõudlust 1- ja 2-sendiste järele.

Eesti Pank taotleb rohelise kontori tunnistust ning mõtestab enda jaoks vastutustundlikkuse ja kestlikkuse sihid. Keskpank õpib teiste Eesti asutuste, keskpankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide kogemusest, osaledes kestlikkust edendavates võrgustikes ja koostööprojektides.

Eesti Panga kui organisatsiooni siht liikuda lähiaastatel suurema kestlikkuse ja vastutustundlikkuse suunas peegeldab Euroopa Keskpanga nõukogu 2021. aasta juulis võetud kohustusi:

1. kaasata kliimamuutusi käsitlevad kaalutlused tõhusamalt oma rahapoliitika raamistikku;
2. laiendada kliimamuutustega seotud analüütilist suutlikkust makromajandusliku modelleerimise, statistika ja rahapoliitika valdkonnas;
3. kaasata kliimamuutusi käsitlevad kaalutlused rahapoliitika operatsioonidesse valdkondades, mis puudutavad teabe avalikustamist, riskihindamist, tagatisvarade raamistikku ja ettevõtlussektori varaostukava.

Eesti Pank tähtsustab organisatsiooni avatust ja kaasavust. Keskpank tagab töötajatele tervise edendamise võimalused ja nüüdisaegsed töötingimused, sealhulgas tingimused paindlikuks tööks ja töötajate pikaajaliseks arenguks. Värbamisel peab Eesti Pank silmas võrdsete võimaluste kindlustamist. Eesti Pank on huvide konflikti vältimiseks kehtestanud töötajate ametialase käitumise juhendi. Juhatuse liikmetele kehtib lisaks Euroopa Keskpanga kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhend.

1. Iga Eesti Panga töötaja on kursis kliima- ja keskkonnateemadega vähemalt ulatuses, mis haakuvad tema tööülesannetega.
2. Eesti Pank nõustab valitsust ja avalikkust ning pakub aruteluplatvormi keskpanga tegevusvaldkondadega haakuvatel kliimamuutuste ja kestliku arengu teemadel.
3. Eesti Pank saab 2022. aastal rohelise kontori tunnistuse ja seda uuendatakse 2025. aastal.
4. Eesti Pank mõõdab 2022. aastal organisatsiooni süsinikujalajälge ja töötab välja meetmed selle vähendamiseks.
5. Eesti Pank suurendab müntide taaskasutust ning esitab ettepanekud seadusemuudatuseks, mis võimaldab sularahas ostu summat ümardada.
6. Eesti Pank mõõdab ja avaldab alates 2022. aastast oma investeerimisportfelli süsinikujalajälge ning määrab sihttaseme, kuhu soovib jõuda strateegiaperioodi lõpuks.