Eesti arveldussüsteemide areng
Tänapäeval on pangakliendid harjunud, et raha liigub tööpäevadel ühest pangast teise mõne tunni jooksul. Alles paarkümmend aastat tagasi oli olukord sootuks teistsugune. Allpool on lühike ülevaade, kuidas pankadevahelised arveldused on Eestis arenenud.
Enne rahareformi: paberil maksedokumendid
Eestisisesed arveldused pankade vahel toimusid 1990. aastate algul Eesti Panga arveldusvalitsuses pankadele ja nende filiaalidele avatud korrespondentkontode kaudu. Kogu protsess vajas palju tööd ja aega: maksedokumendid toodi Eesti Panka paberil, seejärel kanti andmed perfokaardile või -lindile ja sisestati arvutisse. Kontoväljavõtted toimetati pankadele järgmisel päeval. Arveldusteks kaugemate filiaalide vahel kulus päevi. Kuna Eesti Pank andis automaatselt arvelduslaenu intressiga 0,1% päevas, ei pidanud pangad oma arvelduskonto seisu hoolikalt jälgima. Lisaks oli see neile ka kasulik, sest pankadest ettevõtetele antud laen oli kõrgema intressimääraga.
Pärast rahareformi: ettevalmistus elektroonilisteks arveldusteks
Rahareformi ettevalmistamise ajal töötati välja uued arvelduseeskirjad ja valmistuti elektrooniliseks arveldamiseks. Paberil arveldustelt mindi üle elektroonilisele pankadevahelisele arveldamisele 1. aprillist 1. oktoobrini 1992. Arvutisidet omavad pangad lülitati järk-järgult ühtsesse sidevõrku. Kehtestati kord, et arveldada sai ainult panga korrespondentkonto kreeditsaldo piires. Arvelduste kiirendamiseks võeti vastu otsus, et riigisisesed arveldused peavad toimuma 48 tunni jooksul. Varem vaadeldi pankade filiaale nagu iseseisvate korrespondentkontodega eraldi panku, kuid 1. oktoobrist hakati peapanka ja tema filiaale käsitlema ühe tervikuna ning nad said arveldada üldise kreeditsaldo piires. Otsus võimaldas peapankadel jooksvalt kontrollida filiaalide tegevust ja reguleerida raha liikumist filiaalide vahel.
Elektroonilised arveldused Eesti Panga netoarveldussüsteemis EPNAS
EPNAS alustas tööd 1. oktoobril 1992. Kogu makseinfo edastati modemi vahendusel ja maksejuhised võeti vastu kella 14ni. Arveldussüsteemis hakati seejärel arvutama saabunud maksejuhiste alusel pankade vastastikuseid netonõudeid ja -kohustusi. Esimene vahekokkuvõte tasaarveldustest väljastati pankadele tund aega hiljem. Kell 15–17 tegid pangad rahaturuoperatsioone ja seejärel lõpliku tasaarvelduse. Arveldusvalitsus jälgis pidevalt, et ühegi panga arvelduskonto jääk ei langeks alla kohustusliku reservi nõutud taseme. Arveldussüsteemis EPNAS arveldati nii suur- kui ka jaemakseid. EPNAS toimis 2002. aasta jaanuarini, kui hakkasid tööle uued pankadevahelised arveldussüsteemid.
2002. aasta alguses alustasid tööd uued pankadevahelised arveldussüsteemid (EP RTGS ja DNS)
Et pakkuda pankadele ja pangaklientidele paremat ja kiiremat arveldusteenust, avas Eesti Pank uued arveldussüsteemid: EP RTGS ja DNS. Uued süsteemid vastasid täielikult rahvusvahelistele nõuetele.
Reaalaegne brutoarveldussüsteem (EP RTGS) oli mõeldud suurte ja kiireloomuliste riigisiseste maksete jaoks. Makse laekus ühest pangast teise mõne minutiga. EP RTGSi vahendusel tuli arveldada kõik suurmaksed ehk maksed, mille väärtus oli üle 15 miljoni krooni (ligikaudu miljon eurot). EP RTGSi kaudu võis arveldada ka väiksemaid summasid. Piirang tühistati 2005. aastal, kui tööd alustas jaemaksete arveldussüsteem ESTA. EP RTGS töötles kõiki maksejuhiseid ühekaupa. Makseid oli võimalik kuni kümme pangapäeva ette saata.
Alates novembrist 2006 sai EP RTGSis lisaks riigisisestele maksetele sooritada ka piiriüleseid euromakseid, sest Eesti Pank liitus TARGET2 eelkäija TARGETiga.
EP RTGS suleti eurole ülemineku tõttu 31. detsembril 2010. EP RTGSis arveldatud maksed arveldati edaspidi süsteemis TARGET2-Eesti. Lisaks hakkasid pangad TARGET2-Eestit kasutama piiriüleste ja eurosüsteemi rahapoliitiliste tehingutega seotud maksete tegemiseks.
Tähtajalises netoarveldussüsteemis (DNS) arveldati makseid, mis olid väiksemad kui 15 miljonit krooni. Maksed edastati DNSi maksejuhiste kogumitena. DNSis tehti pidevalt mitmepoolseid tasaarveldusi, laekunud maksejuhised edastati pankadele kolm korda päevas (kell 11, 14 ja 16). Tasaarveldusi tehti süsteemiliikmete sissemakstud tagatise arvelt, seega olid kõik arveldused lõplikud.
TARGET
TARGET loodi jaanuaris 1999, samal ajal, kui Euroopa Liidus võeti arveldusrahana kasutusele euro. TARGET töötas detsentraliseeritud põhimõttel, ühendades Euroopa Liidu riikide RTGSi süsteeme. Euroopa Rahaliidu liikmesriikide keskpangad pidid olema TARGETi liikmed, aga Euroopa Rahaliitu mittekuuluvate Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad said valida, kas olla liige või mitte. Seda võimalust kasutasid Ühendkuningriik, Taani, Rootsi, Poola ja Eesti.
Eesti Pank liitus TARGETiga strateegilistel kaalutlustel 20. novembril 2006 juba enne rahaliidu liikmeks saamist. Selle kaudu maandati riske, mis olid seotud Eesti eurole ülemineku ja TARGET2 tööle hakkamisega (mõlemad pidid toimuma varem, kui need lõpuks toimusid). Eesti oli TARGETiga ühendatud Itaalia keskpanga kaudu. Ühendus TARGETiga võimaldas pakkuda EP RTGSis euroarveldusi ja luua tänu sellele euromaksete tegemiseks alternatiivne kanal. Seda võimalust kasutas algul vaid neli ja lõpuks viis turuosalist.
TARGET asendati TARGET2ga 19. novembril 2007. Eesti Pank läks uuele süsteemile üle 19. mail 2008, mil loodi TARGET2-Eesti. Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide arv kasvas seega rohkem kui kaheks aastaks kolmeni: EP RTGS, ESTA ja TARGET2-Eesti. TARGET2-Eestis osales algul seitse turuosalist. Kuni eurole üleminekuni aastal 2011 kasutasid Eesti turuosalised TARGET2-Eestit vähe, kuigi enne eurole üleminekut liitusid sellega juba kõik turuosalised.
Pankadevaheline jaemaksete arveldussüsteem ESTA
Jaemaksete arveldussüsteem ESTA alustas tööd 3. oktoobril 2005. ESTA vahetas välja seni kasutusel olnud jaemaksesüsteemi DNS. ESTA puhul oli tegemist DNSi edasiarendusega. ESTAs tühistati DNSis kehtinud maksejuhise summapiirang 15 miljonit krooni. Suurim muudatus pankade ja pangaklientide jaoks oli see, et pankadevahelised ülekanded hakkasid toimuma senise kolme korra asemel üheksa korda päevas, igal täistunnil. Lisaks pikenes süsteemi tööaeg kahe tunni võrra. TARGETiga liitumine 2006. aastal tõi kaasa tööaja pikenemise veel ühe tunni võrra ja pankadevahelised arveldused hakkasid toimuma kümme korda päevas. Riiklikel pühadel ja nädalavahetustel pankadevahelisi makseid ei arveldatud.
Arvelduspõhimõte muutus samuti. Senine DNS oli toiminud netoarveldussüsteemina. ESTAs hakati makseid arveldama brutopõhiselt süsteemiliikmete sissemakstud tagatise arvelt, millega tagati arvelduste lõplikkus.
Eurole ülemineku tõttu arveldati ESTAs alates 1. jaanuarist 2011 ainult eurodes algatatud maksed.
Eesti Pank sulges ESTA 31. jaanuaril 2014, sest see ei vastanud kogu Euroopas kehtima hakanud SEPA nõuetele. Eesti pangad hakkasid omavaheliste maksete arvelduseks kasutama üleeuroopalist EBA-Clearingu süsteemi STEP2.
Eesti Panga tavamaksete arveldussüsteem (ESTA)
ESTAs arveldati maksed kohe, kui need saabusid, ja arveldatud maksed edastati saajatele süsteemiliikmetele kindla ajakava alusel. ESTA oli avatud igal tööpäeval kell 8.30–18.00, v.a riiklikud pühad ja nädalavahetused. Pankasid teavitati laekuvatest maksetest kümme korda päevas, igal täistunnil kell 9–18. Sõltuvalt makse algatamise ajast jõudis makse teise panka raha saaja kontole tööpäevadel 30–90 minuti jooksul.
Maksete arveldamise põhimõtted ESTAs
ESTAs arveldati makseid kogumite kaupa. ESTA liikmetelt süsteemi saabunud maksejuhiste kogumile sooritati esmalt tehniline kontroll, mille raames kontrolliti maksejuhiste formaadi õigsust. Tehnilise kontrolli tulemusena maksejuhiste kogum kas aktseptiti, aktseptiti osaliselt või lükati tagasi. Kui kogumis sisalduvad maksejuhised olid esitatud korrektselt, siis kogum aktseptiti. Kui kogumis olevate vigaste maksejuhiste osatähtsus oli vealäve piirist väiksem, siis aktseptiti maksejuhiste kogum osaliselt.
Tehnilise kontrolli läbinud maksejuhistele tehti finantskontroll. Kontrolliti, kas süsteemi liikmel on ESTAs vajalik rahaline tagatis, et kogumis olevaid makseid arveldada.
Kui rahaline tagatis oli piisav, uuendati vastuvõetud maksejuhiste põhjal pankade rahalisi tagatisi (vähendati maksja panga ja suurendati saaja panga tagatise suurust).
Pärast rahaliste tagatiste muutmist loeti maksejuhiste kogumis sisaldunud maksed arveldatuks ja lõplikuks. Maksete kogumi saatnud panka teavitati, millised maksejuhised süsteem vastu võttis (ehk mis arveldati) ja millised lükati tagasi.
Pärast ESTA tööpäeva lõppu tagastas Eesti Pank kui ESTA haldur iga süsteemiliikme rahalise tagatise jäägi tema kontole TARGET2-Eestis.
ESTA oli 100% tagatud süsteem: pankade arveldused sooritati nende varem TARGET2-Eestis ESTA tagatiskontole sissemakstud rahalise tagatise arvelt. Makse saajat teavitati saabunud maksest alles pärast makse arveldamist. Tänu süsteemi funktsionaalsusele olid krediidi- ja likviidsusrisk viidud miinimumini. Operatsiooniriske juhiti iga päev.