Eesti maksekeskkond

Kui paljud meist mäletavad veel aega, kui näiteks elektriarve maksmiseks tuli minna pangakontorisse või lausa energiaettevõttesse kohale? Või aega, kui poes sai maksta vaid sularahas? Ometi oli see kõigest 25 aastat tagasi. Tehnoloogia arenedes on elektrooniline pangandus liikunud edasi niivõrd jõudsalt, et tänapäeval on kaardimakse ja internetipank meie jaoks sama iseenesestmõistetavad kui telefon või ühistransport ning veendunud sularahakasutajaid on Eesti elanike hulgas vähem kui kümnendik. Maksekeskkond aga areneb pidevalt edasi ja ka viimastel aastatel on toimunud mitu olulist muudatust ja uuendust:

SEPA

2014. aastal sai Eesti ühtse euromaksete piirkonna (ingl Single Euro Payment Area, SEPA) liikmeks, mis lihtsustatult tähendab, et piiriülesed maksed toimuvad sama kiiresti ja sama hinnaga kui riigisisesed.

E-riik. E-rahaasjad. E-arved

Eesti riik ajab oma kodanikega rahaasju enamasti e-kanalite kaudu. Riiklikud toetused ja hüvitised ning ka pensionimaksed laekuvad peamiselt pangakontodele. Igapäevapangandus on kolinud internetti ja inimesed satuvad pangakontorisse üha harvem. Juba mõnda aega ei ole vaja isegi uue pangakaardi kättesaamiseks või laenu taotlemiseks kodust arvuti tagant kaugemale minna. 2017. aastast on võimalik ka pangakontot avada videotuvastuse teel ilma pangakontorisse minemata.

Ühe kaaluka riigipoolse algatusena väärib kindlasti märkimist üleminek kulukatelt ja ajamahukatelt paber- ja pdf-arvetelt keskkonnasõbralikele e-arvetele. Ka siin on Eesti riik juba märkimisväärselt edenenud, näiteks avalikule sektorile saab saata ainult e-arveid. Ka kõikidel inimestel on võimalik tellida endale regulaarmaksete tegemiseks e-arve püsimaksed ning säästa end igakuisest maksetähtpäeva meelespidamisest ja (e-)postkasti kuhjuvatest arvetest.

Viipemaksed

2016. aastal hakati Eestis välja andma viipekaarte. Esialgu sai viipemaksega tasuda kuni 10-eurose ostu eest, praegu saab kaarti ja PIN-koodi terminali sisestamata teha kuni 50-euroseid oste. Kui aga kasutada maksmiseks nutiseadet (kell, telefon), saab ilma PINi toksimata teha ka suuremaid makseid.

Välkmaksed

2018. aastal liitusid esimesed Eesti pangad välkmaksete süsteemiga. Nüüdseks on saanud juba enesestmõistetavaks, et ülekanded toimuvad ka eri pankade vahel mõne sekundiga, seda ööpäev läbi ja aasta ringi. Välkmaksete süsteemiga liitunud pankade klientidele tähendab see, et raha laekumise kiirust ei mõjuta enam see, kas tegemist on pangasisese või pankadevahelise maksega. Pangad ei jää aga loorberitele puhkama – praegu töötatakse välja välkmaksel põhinevaid makselahendusi, mis loovad veel ühe hea võimaluse kaardimakse ja sularaha kõrvale.

Avatud pangandus

Avatud pangandus laiendab finantsteenuste pakkujate ringi ning võimaldab pankadel finantsteavet turvaliselt ja kliendiga kokkuleppel jagada, et suurendada kliendi valikuvõimalusi. Avatud pangandus toob uusi teenuseid, nagu kontoteabe teenus ja makse algatamise teenus. Kontoteabe teenus võimaldab kliendil netipangas või muu makseteenuse pakkuja (nt finantstehnoloogia ettevõtte või maksevahendaja) keskkonnas näha ka oma teistes pankades asuvaid kontosid, et saada kiiresti ja mugavalt koondülevaade oma kulutustest ja kontode seisust. Makse algatamise teenus lubab kliendil näiteks veebipoes algatada makse otse pangakontolt ilma krediit- või deebetkaardi või pangalingi vahenduseta.

Arvete ja raha välkkiire liikumine eeldab makse- ja arveldussüsteemide tõrgeteta koostoimet

Eesti tarbija jaoks on olulised järgmised makse- ja arveldussüsteemid:

  • Kaardimaksete süsteem on kodumaine süsteem, kus Eestis tegutsevate pankade kaartidega tehtud tehingud autoriseeritakse ja töödeldakse.
  • STEP2 on üleeuroopaline SEPA maksete süsteem, kus Eestis tegutsevad pangad arveldavad pankadevahelisi ülekandeid. Maksed pankade vahel liiguvad tööpäevadel 5 korda päevas.
  • RT1 on üleeuroopaline SEPA välkmaksete süsteem, kus Eestis tegutsevad pangad arveldavad pankadevahelisi välkülekandeid. Maksed liiguvad pankade vahel mõne sekundiga kuupäevast ja kellaajast sõltumata.
  • TARGET2-Eesti on üleeuroopalise reaalaegse suurmaksete süsteemi TARGET2 osasüsteem, kus Eestis tegutsevad pangad arveldavad kiireid ja suuremahulisi pankadevahelisi makseid.
  • Eesti väärtpaberite arveldussüsteem – väärtpaberiarveldusi tehakse eurosüsteemi väärtpaberiarvelduste ühisplatvormil (TARGET2-Securities, T2S) Eesti, Läti ja Leedu ühtse IT-platvormi abil.

Lisaks on igal pangal oma pangasisesed süsteemid, kuna suur osa makseid toimub ühe panga kontode vahel.

Teatud makseteenuseid pakuvad ka makseasutused, kuid nende vahendatud maksete maht on krediidiasutustega võrreldes väga tagasihoidlik.

Eesti elanikud eelistavad maksta kaardiga, kuid sularaha peab siiski olema mugavalt kättesaadav

Uuringud on näidanud, et Eestis eelistab seitse inimest kümnest ostude eest tasuda alati või enamasti pangakaardiga. Veendunud sularaha kasutajaid on elanike hulgas vaid kümnendik. Selles sarnaneme Põhjamaadega ning vaid üksikutes Euroopa riikides maksavad inimesed kaardiga veel sagedamini kui Eestis. Samas ei saa sularaha sugugi vähetähtsaks pidada, kuna see on kaardimaksele hea alternatiiv ja vahel ka ainuvõimalik maksevahend. Viimasel ajal on Eestis oluliselt paranenud ka sularaha kättesaadavus. Koostöös pankadega pakub üha rohkem poode kassast sularaha väljavõtmise teenust, mis on eriti vajalik just maapiirkondades.