Märksõnad: 

Maksesüsteeme kasutatakse maksejuhiste edastamiseks, töötlemiseks (kliirimiseks) ja täitmiseks. Süsteemis osalevad pangad arveldavad omavahelised nõuded ja kohustused, et raha jõuaks maksjalt saajani. Üldiselt kasutatakse kolme tüüpi maksesüsteeme:

  1. reaalaegne brutoarveldussüsteem, kus maksejuhised arveldatakse arvelduspäeval kohe ja ühekaupa;
  2. tähtajaline netoarveldussüsteem, kus osalejate tasaarvestatud kohustuste tulemused ehk netopositsioonid arveldatakse kindlaks määratud ajal arvelduspäeva jooksul;
  3. hübriidsüsteem, kus on kombineeritud reaalaegse (maksete pidev töötlus ja arveldus) ja netoarveldussüsteemi omadused (arveldatud maksetehingute info edastatakse kindla ajakava järgi).

Makse ehk raha ülekande tegemisel maksesüsteemi vahendusel on mitu osapoolt:

  • eraisikud ja ettevõtted kui maksete algatajad ja vastuvõtjad
  • pangad kui peamised makseteenuste pakkujad ja maksesüsteemide kasutajad
  • maksesüsteemide käitajad ehk haldurid, kes tagavad maksesüsteemide sujuva töö
  • keskpangad, kes edendavad maksesüsteemide sujuvat ja turvalist toimimist

Väärtpaberite arveldussüsteemi kaudu tehakse väärtpaberiturutehinguid. Väärtpaberiturg jaotub esmaseks ja järelturuks. Esmasel turul toimub väärtpaberite emissioon (väljaandmine). Väärtpaberid emiteeritakse üldjuhul elektroonselt ja nende registreerimist korraldavad väärtpaberidepositooriumid, kes registreerivad ja hoiavad väärtpabereid ning haldavad väärtpaberiarveldussüsteeme. Järelturul ehk börsil kaubeldakse emiteeritud väärtpaberitega. Kauplemisel tekkivad varalised kohustused täidetakse väärtpaberiarveldussüsteemis. Riigi väärtpaberiarveldussüsteemi haldab tavaliselt väärtpaberite keskdepositoorium. Eestis on väärtpaberite registri pidaja ja väärtpaberite arvelussüsteemi haldur Eesti Väärtpaberikeskus.

Väärtpaberiarveldused jagunevad rahaarvelduse põhjal kaheks:

  1. Makse vastu väärtpaberiülekanne (delivery versus payment, DVP), mille puhul liiguvad raha ja väärtpaberid investorite vahel samal ajal;
  2. Makseta väärtpaberiülekanne (free of payment, FOP), mille puhul liiguvad ainult väärtpaberid. Raha arveldatakse sel juhul kas teisel ajal või ei arveldata üldse.

Euroopas on alates oktoobrist 2014 kasutusel ühtne arveldustsükkel T+2: väärtpaberid kantakse müüjalt ostjale üle hiljemalt teisel arvelduspäeval pärast tehingu sõlmimist.

Peamised maksevahendid on sularaha ja kontoraha. Sularahas maksmise korral maksesüsteemi ei kasutata. Kui makstakse kontorahas, siis kasutatakse pangakontol olevat raha, maksesüsteeme ja eri makseviise (kaardimaksed, internetipangamaksed jt). Makseviisid näitavad makse algatamise võimalusi. Makseviisid tuginevad kolmel peamisel makseinstrumendil: kreeditkorraldused, pangakaardid ja deebetkorraldused.

Makseinstrumendid

Makseviisid

kreeditkorraldused

internetipanga maksekorraldus (sh e-arve maksekorraldus)

 

püsikorraldus

 

e-arve püsimaksekorraldus

 

pangalingi maksekorraldus

 

telepanga maksekorraldus/pangaliides

 

mobiili maksekorraldus

 

telefonipanga maksekorraldus

 

pangaautomaadis algatatud maksekorraldus

 

paberil maksekorraldus

 

mobiilimakse

pangakaardid

kaardimakse

 

e-kaubanduse kaarditehing

deebetkorraldused

otsekorraldus

tšekid

pangatšekk