Makse- ja arveldussüsteemid

Makse- ja arveldussüsteemide toimimine on oluline selleks, et riigi majandus ja finantssüsteem oleksid stabiilsed, raharinglus toimuks tõrgeteta ja rahapoliitika tegemine oleks sujuv. Eraisikud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused teevad igapäevaseid rahamakseid ja väärtpaberite ülekandeid makse- ja arveldussüsteemide vahendusel. Tõrked maksete liikumises häirivad kogu majanduse toimimist. Igapäevaelus on seda tunda näiteks siis, kui palk ei laeku kontole või kui poes ei saa kaardiga maksta.

Makse- ja arveldussüsteeme arendatakse pidevalt, et rahuldada tarbijate vajadusi. Viimastel aastatel on selles valdkonnas toimunud kaks suurt arenguhüpet. Esiteks üleminek ühtsele euromaksete piirkonnale (SEPA) 2014. aastal, mis võimaldab eraisikutel ja ettevõtetel teha eurodes makseid samadel tingimustel kogu Euroopa Majanduspiirkonnas. Vaevu oli see teoks saanud, kui üle maailma hakkas kulutulena levima mõiste „välkmakse“ (ingl instant payment). Välkmakse tähendab seda, et kliendi edastatud maksekorraldus täidetakse viivitamatult ehk teisisõnu – raha laekub saaja kontole vaid mõni sekund pärast maksmist, sõltumata vähimalgi määral pankade lahtiolekuajast või puhkepäevadest. Välkmakselahendusi hakati eelmise kümnendi alguses korraga välja töötama mitmel pool Euroopas, kuid esimese välkmaksesüsteemina tuli 2017. aasta novembris turule EBA Clearingu hallatav RT1.

Eesti majanduse jaoks olulised süsteemid on kaardimaksete süsteem, maksesüsteemid igapäevaste pankadevaheliste maksete tegemiseks, ning väärtpaberiarveldussüsteem. Kaardimaksete süsteemi, väärtpaberite arveldussüsteemi ning maksesüsteeme STEP2 ja RT1 haldavad erasektori ettevõtted. Eesti Pank kui eurosüsteemi liige haldab üleeuroopalise maksesüsteemi osasüsteemi TARGET-Eesti, sealhulgas maksete reaalajalist brutoarveldusteenust T2, välkmakseteenust TIPS, väärtpaberiarveldustega seotud rahamakseid T2Sis ja tagatiste haldamise teenust ECMS.