Märksõnad: 

Mida tähendab ühtne euromaksete piirkond (SEPA)?

SEPA ühendab kõik Euroopa Majanduspiirkonna riigid (Euroopa Liidu riigid, Island, Liechtenstein, Monaco, Norra ja Šveits) ühtseks maksete alaks. See võimaldab inimestel, ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel Euroopas ühtsetel alustel algatada ning vastu võtta elektroonilisi euromakseid (pangaülekanded ja otsekorraldused), eristamata rahvusvahelisi ja riigisiseseid makseid. Ühtlasi viiakse SEPAga lõpule euro kasutuselevõtt, sest ühtsete makseviiside juurutamine moodustab koos eurosularahaga terviku, mis aitab tõsta kogu Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja tõhusust.

Kas SEPAs on maksed välismaale tasuta?

Ei, ühtses euromaksete piirkonnas kehtivad piiriülestele maksetele samasugused tingimused nagu riigisisestele maksetele. See tähendab, et piiriülese SEPA makse teenustasu peab olema sama suur kui riigisisese makse eest võetav tasu ja pangad ei tohi raha saaja käest küsida lisatasusid (näiteks maksab pangaülekanne Swedbankist SEB Panka sama palju kui mõnda Prantsusmaa kommertspanka). Euro kasutuselevõtust saadik on Eestis ülekannete pealt säästetud miljoneid eurosid (ajavahemikul 2011–2012 oli sääst hinnanguliselt 15 miljonit eurot).

Millised olid peamised muudatused?

Riigisisene kontonumber teisendati IBANi kujule (kontonumber muutus mõnevõrra pikemaks) ja varem kasutatud otsekorraldus asendati e-arve püsimaksekorraldusega. Inimeste jaoks toimus kõik sisuliselt automaatselt, ettevõtjatel tuli muudatusi ise teha.

Millal muudatused tehti?

Vastavalt ELi määrusele nr 260/2012 (SEPA määrus) oli muudatuste tähtaeg 1. veebruar 2014.

  • Alates 1. veebruarist 2014 kasutatakse Eestis ametlikult ainult IBANit. Ettevõtetele oli see kohustuslik, eraisikud aga said  vajadusel kuni 1. veebruarini 2016 makseid teha ka vana kontonumbriga.
  • Ettevõtted, kes edastasid panka korraga suurema hulga makseid, pidid uuendama enda äri- ja raamatupidamistarkvara (võttes kasutusele uued ISO standardid). Uuendused tuli lõpule viia 1. veebruariks 2016.
  • Endise otsekorralduse kasutamine lõppes 31. jaanuaril 2014. See asendus e-arve püsimaksekorraldusega.

Kas pärast 1. veebruari 2014 ei saagi enam makseid teha, kui muudatustega õigel ajal valmis ei jõutud?

Pärast 1. veebruari 2014 saab makseid internetipangas kindlasti teha, sest pangad tegid omalt poolt kõik muudatused selleks ajaks ära. Isegi kui eraisik algatab makse vana kontonumbriga, ei tohiks probleeme tekkida, sest pank teisendab selle enne makse kinnitamist ise IBANi kujule. Täpsema info saamiseks võtke ühendust oma kodupangaga.

Ettevõtjate olukord on keerulisem. Kui seni oli harjutud saatma panka näiteks korraga sada makset, siis võib juhtuda, et kõik maksed tuleb sisestada internetipangas ükshaaval. Pangad võivad pakkuda vastavat teisendust, aga selle kohta tuleb infot küsida oma kodupangast.

Kas 2014. aastal kaob Eestis otsekorralduse võimalus ära?

Varem kasutusel olnud otsekorraldusteenus kadus tõesti 31. jaanuaril 2014 ära, kuna see ei vastanud üleeuroopalise otsekorralduse reeglistikule. Pangad asendasid senise otsekorralduse e-arve püsimakse teenusega. Inimestele on uus teenus isegi mugavam, sest võimaldab lisaks arvete automaatsele maksmisele kõik e-arved ühte kohta koguda. Näiteks kui inimene maksis enne oma telefoniarvet otsekorraldusega, siis praegu saab ta seda teha sama mugavalt e-arve püsimaksega ja peale selle on tal võimalik internetipangas näha kõiki laekunud e-arveid. Täpsemat infot saab pangast. Teavet e-arvete kohta leiab ka Eesti Pangaliidu veebilehelt.

Mis on IBAN ja miks seda vaja on?

IBAN (International Bank Account Number) on kliendi pangakontonumber, mis on teisendatud rahvusvaheliselt aktsepteeritavale kujule. Selle abil on võimalik automaatselt tuvastada nii riik kui ka konto väljastanud pank. SEPA puhul muudab IBANi kasutuselevõtt maksete tegemise ühesuguseks terves Euroopa Liidus (ning Islandil, Liechtensteinis, Monacos, Norras ja Šveitsis).

Kuidas täpselt muutub minu pangakontonumber IBANiks?

Eestis on IBAN kasutusel juba alates 2004. aastast, kuid pangakliendid kasutasid seda ainult piiriüleste maksete tegemiseks. Alates 2014. aasta veebruarist peab IBANit kasutama kõikide maksete tegemisel. Suurim muutus igapäevaste pangaülekannete tegemisel on see, et praegusele kontonumbrile lisandus tähti ja numbreid. Pangakonto number jäi samaks, kuid selle ette lisati kahetäheline riigikood (Eesti puhul EE), kahekohaline kontrollnumber ja kahekohaline pangakood. Tähelepanu tasub pöörata asjaolule, et Eestis on eri pankades riigisisese kontonumbri pikkus erinev. See tähendab, et kui riigisisene kontonumber on lühem kui 14 kohta, lisandub IBANis kehtiva kontonumbri ette teatud arv nulle. Eestis kasutatav IBAN on 20-kohaline. IBANi maksimaalne pikkus võib olla 34 kohta. Üksikasjalikum teave on pangaliidu veebilehel.
Näide IBANi ülesehitusest:






Mis on BIC ja miks seda vaja on?

BIC (Business Identification Code) on kood, mida on vaja makse tegemisel vastaspanga tuvastamiseks. Eestis riigisiseste maksete puhul seda ei kasutata. Piiriüleste maksete puhul tuleb see praegu veel ära märkida. Alates 1. veebruarist 2016 ei ole BIC enam kohustuslik ja makse tegemiseks on vaja teada vaid IBANit.

Miks on SEPA vajalik?

SEPA kaotab ära riikidevahelised erinevused elektrooniliste maksete tegemisel, mis on senini olnud üheks takistuseks täielikult ühtse ja efektiivselt toimiva turu saavutamisel. Tulevikus ei ole enam vahet, kas maksete tegemiseks kasutatakse panka oma kodumaal või mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Pankade konkurents suureneb, mis omakorda tähendab paremaid pakkumisi klientidele. Nii ettevõtete kui ka eraisikute olukord muutub paremaks. Kokkuvõttes muutub elu lihtsamaks eelkõige nendel inimestel ja ettevõtetel, kes arveldavad Euroopa Liidu erinevates liikmesriikides.

Mis on SEPA eelised?

SEPAga muutub terve Euroopa Majanduspiirkond üheks suureks turuks. See suurendab konkurentsi ettevõtete (sh pangad) vahel, mõjutab hindu ja soodustab innovatsiooni. Ka eraisikutel on soodne maksta oma Eestis olevalt pangakontolt arveid välismaal, näiteks üüri välismaal õppimise ajal.

Kokkuvõttes muudab SEPA maksete tegemise kõigile Euroopa Liidus (ning Islandil, Liechtensteinis, Monacos, Norras ja Šveitsis) elavatele inimestele ja toimetavatele ettevõtetele lihtsamaks, kiiremaks, turvalisemaks ja soodsamaks. Makseid on võimalik teha ühtmoodi nii oma kodumaal kui ka teistes Euroopa riikides, kus on SEPA-le üle mindud. Piisab ainult ühes riigis avatud pangakontost ning väljastatud maksekaardist.

Kas pankadevaheliste maksete kiirus Eestis muutub?

Jah, pankadevaheliste maksete kiirus muutub aeglasemaks.

Seoses ühtse makseturu tekkimisega said pangad võimaluse valida pankadevaheliste maksete tegemiseks endale Euroopa ühisturu piires soodsaima teenusepakkuja. Alates veebruarist 2014 kasutavad kommertspangad Eestis üleeuroopalist jaemaksesüsteemi STEP2. Seetõttu sulges Eesti Pank 31. jaanuari tööpäeva lõpus keskpanga jaemaksesüsteemi ESTA, mida kasutasid siinsed pangad maksete omavaheliseks arveldamiseks.

Edaspidi tuleb ühest pangast teise makse tegemisel arvestada uue süsteemi tööaegadega. Senise kümne arveldustsükli asemel on nüüd viis arveldustsüklit, mis tähendab, et senise tunni kuni pooleteise asemel jõuab raha ühest pangast teise viis korda päevas, umbes 3-5 tunniga. 

Arvestama peab ka sellega, et kui raha peab teises pangas oleva saajani jõudma veel samal tööpäeval, siis tuleb makse algatada Swedbankis, SEBs ja Danske Bankis hiljemalt kell 16.30 ning Nordea pangas hiljemalt kell 15.30. Mõne panga puhul võib maksete tegemise viimane tähtaeg olla ka kell 15.00. Kui makse algatatakse hiljem, siis jõuab see saajani järgmisel tööpäeval (umbes kell 10). Täpsema info saamiseks ja küsimuste korral võtke ühendust oma kodupangaga.

Miks SEPA eesmärgis lubatakse, et pankadevahelised euromaksed muutuvad kiiremaks?

Ühtses euromaksete piirkonnas tervikuna on pankadevahelised maksed juba kiiremaks muutunud. Näiteks kui varem võis piiriülese euromakse kohalejõudmine aega võtta kuni kolm tööpäeva (pangapäeva), siis praegu peab raha saajani jõudma hiljemalt järgmiseks tööpäevaks (pangapäevaks). Tegelikult saabuvad maksed sageli kiiremini.

Mis kasu saan mina SEPA-le üleminekust?

Maksete tegemine muutub odavamaks ja lihtsamaks. Riigisisesed ja piiriülesed euromaksed peavad olema ühe hinnaga ehk inimesed ja ettevõtjad, kes teevad või kellele laekub mujalt riigist makseid, säästavad raha (näiteks ajavahemikul 2011–2012 oli sääst kokku ca 15 miljonit eurot).

Maksete tegemise reeglid ja tingimused muutuvad Euroopas ühesuguseks ning see muudab inimeste elu lihtsamaks. Näiteks kui Eesti elanik läheb õppima või töötama välismaale, pole tal seal arvelduste tegemiseks enam vaja pangakontot avada, sest rahaasjade korraldamiseks piisab kontost koduriigis ja kodupangas.

Lisaks suurenevad inimeste ja ettevõtjate valikuvõimalused. Tulevikus saab endale valida soodsamad makseteenused mõnest teisest riigist.

Mida ma pean tegema, et uuendada oma raamatupidamistarkvara?

Võtke ühendust oma äri- ja raamatupidamistarkvara haldajatega ning konsulteerige oma pangaga. Nemad oskavad kõige paremini hinnata, millise ajaga on võimalik muudatused ellu viia. Võib juhtuda, et tarkvara uuendamise käigus ilmneb vajadus uute ja aeganõudvamate IT-arenduste järele. Lisaks tuleb koostöös pangaga kontrollida, et kõik uuendused toimivad ja maksete tegemine töötab. Vt ISO 20022 XML juhend pangaliidu veebilehel.

Kuidas toimub tulevikus piiriüleste maksete deklareerimine?

1. veebruaril 2014 kadus pangaklientidel piiriüleste maksete deklareerimise kohustus, mis seisnes pankade vahendusel Eesti Pangale maksebilansistatistika koostamiseks vajalike andmete (tehingukood ja tehingupartneri residentsus) esitamises. Andmete kogumine toimub edasipidi ainult Eesti Panga vaatlusvalimisse kuuluvate äriühingute statistiliste küsitluste kaudu.