Eesti Pank on meenemünte* emiteerinud alates 1992. aastast tähistamaks Eesti riigile ja ühiskonnale olulisi sündmusi, objekte ja mälestuspäevi. Pärast euroalaga liitumist on Eesti Pangal lisaks meenemüntidele võimalik vermida kuni kaks pühendusmünti** aastas. Meene- ja pühendusmüntide ideede ettepanekuid ei ole seni kindla korra järgi ega järjepidevalt kogutud. Teame, et avalikkus soovib väga ka omi ideid avaldada, mistõttu oleme loonud võimaluse meene- ja pühendusmüntide ideekavandite esitamiseks Eesti Panga veebilehe kaudu.

Laekunud ideede ettepanekuid hakkab hindama Eesti Panga juures tegutsev meene- ja pühendusmüntide ideekavandeid hindav nõuandev kogu. Nõuandva kogu eesmärk on analüüsida saadetud ideekavandeid ja esitada eksperthinnang eelseisvate aastate väljapaistvatele sündmustele, tähtpäevadele ja inimestele, mille või kelle puhul võiks kaaluda meenemündi või erikujundusega pühendusmündi väljaandmist.

Järgmise aasta müntide ettepanekud palume esitada hiljemalt käimasoleva aasta 15. augustiks.

*Meenemündid (collector coins) vermitakse väärismetallidest, et jäädvustada tähtsaid isikuid ja sündmusi. Meenemündid ei ole mõeldud ringlusse laskmiseks ja need kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes mündi emiteerinud riigis. Väärismetallist meenemüntide müügihind on enamasti kõrgem mündi nimiväärtusest.

**2eurosed pühendusmündid (commemorative coins) on erikujundusega 2eurosed käibemündid. Eesti Pank jäädvustab nendel müntidel ajalooliste sündmuste kõrval ka teemasid, mis kestavad ja elavad meiega koos, nagu on seda näiteks soome-ugri rahvad ja Eesti rahvusloom hunt, kellele on pühendatud 2021. aastal ringlusse jõudvad erikujundusega 2eurosed mündid. Seetõttu nimetab Eesti Pank selliseid erikujundusega münte pühendusmüntideks, mitte mälestusmüntideks. Pühendusmüntidega austame ja peame meeles Eesti ja Euroopa jaoks olulisi sündmusi või teemasid.