Aastaaruanne 1996. Presidendi eessõna

VIIS AASTAT STABIILSET KROONI

Eesti Panga kui Eesti Vabariigi keskpanga põhiülesandeiks on tagada rahvusliku valuuta stabiilsus ning pangandussüsteemi efektiivsus ja usaldusväärsus. Alates 1992. aasta rahareformist on meie rahapoliitika toetunud Saksa marga suhtes fikseeritud vahetuskursile ja valuutanõukogu süsteemile. Eesmärgiks on hinnastabiilsuse saavutamine krooni seotud välisväärtuse kaudu. Selline poliitika on toonud oodatud edu. 1996. aastal jätkus inflatsioonitempo alanemine, eriti tuntavalt aeglustus hinnatõus aasta teisel poolel. Kui aasta keskmine inflatsioonitempo langes 23%-ni, siis 1996. aasta detsembris olid tarbijahinnad võrreldes 1995. aasta detsembriga tõusnud kõigest 14,8%. Hinnatõusu aeglustumine ja tulevase inflatsiooni ootuste langus on omakorda püsiva majanduskasvu eeltingimus -- seda on näidanud ka teiste üleminekuriikide kogemused.

Avalikkuse, kõigi majanduses osalejate usk krooni püsivusse on fikseeritud kursi poliitika tulemuslikkuse alus. Usaldust või selle puudumist iseloomustab rahapoliitilises mõttes eelkõige Eesti krooni intressimäärade käitumine ja nende lähenemine Saksa marga vastavatele näitajatele. Me oleme rahul intressimäärade muutuste üldsuunaga, mis 1996. aastal näitas jätkuvat usaldust valitud poliitika kestvusse. Pankadevaheline rahaturg oli kogu aasta jooksul stabiilne. Märkimisväärselt langesid finantsturul keskmise tähtajaga, 4-5-aastaste kohustuste intressid, mis ettevõtete ja kohalike omavalitsuste võlakirjade puhul varieerusid 10 ja 12% vahel, kommertspankade antud laenude puhul langesid aasta lõpuks 12%-ni.

Valuutanõukogu süsteem annab võimalikest kõige ulatuslikuma garantii rahvusliku valuuta välisväärtuse stabiilsusele. Rahaemissioon on piiratud Eesti Panga välisvarade kasvamise või kahanemisega. Sellistel kindlatel reeglitel põhinev rahapoliitiline keskkond seab piirid keskpanga osalemisele rahaturul ja tõstab seetõttu pankade likviidsete varade tähtsust finantssüsteemi ladusa toime tagamiseks. Võimaldamaks pangandussüsteemil kodumaiseid reserve senisest paindlikumalt kasutada, muutis Eesti Pank 1996. aastal kohustuslike reservide arvestuse korda. Nüüd peab pankade poolt Eesti Pangas hoiustatud vahendite miinimumnõue olema täidetud kuu keskmisena. Samal ajal tuleb rõhutada, et finantssüsteemi tõrgeteta funktsioneerimise ja rahvusvaluuta usaldusväärsuse tagavad ka edaspidi eelkõige pangandussüsteemi piisavad välisreservid ja kapitali vaba liikumine.

Seotud vahetuskursil põhinev rahapoliitika ei saa olla edukas ilma valitsuse eelarvepoliitilise toetuseta. Kuigi valitsuse fiskaalpoliitika jätkus 1996. aastal küllalt konservatiivsena, suurenes sellest hoolimata riigieelarve, kohalike eelarvete ning eelarveväliste fondide kogudefitsiit. Seetõttu on eelarve tasakaalu ja seeläbi hinnastabiilsuse tagamiseks eelseisvail aastail olulise tähtsusega valitsuse algatatud seadusandluse muudatused, mis parandavad juba 1997. aastal keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste eelarvepoliitika kooskõlastamist.

Tugev ja efektiivne pangandussüsteem on Eesti rahapoliitika õnnestunud elluviimise ja turusuhetel põhineva majandusarengu olulisemaid alustalasid. Usaldus kommertspankade vastu suurendab meie ühiskonna säästmissoovi ning tagab kodu- ja välismaiste vahendite suunamise tootlikesse investeeringutesse. Pangandussüsteemi kui peamise finantsvahendaja tegevuse tulemuslikkus, samuti kindlus ja usaldusväärsus sõltub eelkõige kahest asjaolust. Esiteks peab pankade tegevus olema seadusandlikult piisavalt täpselt sätestatud ja neid seadusandlikke hoobi peab tulemuslikult rakendama. Teiseks tuleb laenu- jm. äriotsused teha headest pangandustavadest lähtudes, ilma välise sekkumiseta. Nendest põhimõtetest pangandussüsteemi suhtes lähtusime regulatiivsete ja järelevalveliste ülesannete täitmisel ka 1996. aastal.

Seadusandliku raamistiku korraldamisel on Eesti Pank aluseks võtnud rahvusvahelised, eelkõige Euroopa Liidu normid. Nende rakendamine toob Eesti pangandusõigusse arenenud turumajanduse seadusandluse põhiseisukohad, muudab seekaudu pangandussüsteemi kindlamaks ja soodustab Eesti finantssüsteemi edasist integreerumist arenenud tööstusriikide omaga. Krediidiasutuste seaduse täiendamine, samuti hoiuste tagamise seaduse eelnõu on suunatud seadusandluse edasisele ühtlustamisele Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega. Hoiuste tagamise seadusega loodav tagatisfond suurendab oluliselt avalikkuse usaldust Eesti kommertspankade vastu, tõstab finantsvahenduse efektiivsust ja vähendab süsteemse panganduskriisi ohtu.

Finantsvarade vahendamine säästjatelt ettevõtlusse muudab pangad paratamatult sõltuvaks majanduse üldisest konjunktuurist. Sarnaselt muude äritegevustega on riskivõtmine ka panganduse lahutamatu osa. Seetõttu tuleb rõhutada, et järelevalve ei saa kunagi lõplikult välistada pankasid tabavaid probleeme, küll aga peab ta tegema kõik, et minimiseerida neist probleemidest tulenevaid ühiskonna kulutusi. Järelevalve korraldamisel oleme seisukohal, et turumajandusele omane, võrdsetel võimalustel ja kindlatel reeglitel põhinev kommertspankade vaheline konkurents on parim vahend pangandussüsteemi kindluse ja usaldusväärsuse tõstmiseks. Sellest tulenevalt oli Eesti Panga järelevalvetegevuse peamine rõhk 1996. aastal asetatud pankade sisemiste riskijuhtimissüsteemide ja sisekontrolli tegevuse jälgimisele ja tõhustamisele. Mõlema mehhanismi töökindlus tagab pankade juhtimisotsuste vastavuse headele pangandustavadele ja kehtivale seadusandlusele ning võimalikult ulatusliku informatsiooni kasutamise otsuste langetamisel.

Eesti pangandussüsteemi efektiivsus ja roll majanduse finantseerijana suurenes 1996. aastal oluliselt. Seda iseloomustab laenumahu ja hoiuste jätkuv kasv ning laenu- ja hoiuseintresside vahe kahanemine. Pankade jätkunud ühinemised olid osa panganduses toimuvatest struktuursetest muutustest, mille eesmärgiks on süsteemi edasine kindlustamine ja erakapitali osakaalu suurendamine pankade omandistruktuuris. Meie pankade kasvavat konkurentsivõimet kinnitab nende omanikeringi jätkuv internatsionaliseerumine ja pankade tegevuse laienemine välisturgudel. Kogu finantssüsteemi sisemise konkurentsi ja tulemuslikkuse kasvu soodustas 1996. aastal liisingfirmade jm. finantsvahendajate ning kapitalituru kiire areng, mille oluliseks tunnusjooneks oli Tallinna Väärtpaberibörsi käivitamine. Süvenes finantssektori sisemine integratsioon, mis seab eelseisvatel aastatel pangajärelevalvele uued ülesanded.

Eesti tähistab 1997. aastal krooni taaskehtestamise viiendat aastapäeva. Krooni kasutuselevõtule järgnenud majandus- ja rahapoliitiline areng on üldjoontes vastanud viis aastat tagasi püstitatud eesmärkidele. Eesti majandus on edukalt väljunud stabilisatsiooniperioodist ja jõudnud kasvufaasi. Esialgse stabiliseerumise olulisemaks rahapoliitiliseks tulemuseks on tarbijahindade kasvutempo järsk pidurdumine fikseeritud vahetuskursi ja konservatiivse fiskaalpoliitika mõjul. Seniste poliitikate järgimine tagab ka edaspidi hinnatõusu aeglustumise ja intressimäärade languse. Tugeva rahapoliitika ja tasakaalustatud eelarvepoliitika jätkumine on aga võimatu ilma majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuta. Selle eelduseks on majandussüsteemi avatus, kodumaise säästmise jätkuv tõus ja edasine integratsioon arenenud tööstusriikide majandussüsteemi nii väliskaubanduse kui ka investeeringute kaudu. Seega vajab Eesti, vaatamata senistele saavutustele, rohkem kui kunagi varem otsusekindlust, et kindlustada saavutatud tulemusi ja jätkata põhjalikke majandusreforme.

Vahur Kraft
Eesti Panga president