Aastaaruanne 1996. Sularaha

PANGATÄHTEDE JA MÜNTIDE KÄIBELELASKMINE NING NENDE STRUKTUUR

1997. aasta 1. jaanuariks oli kokku ringluses 4986,78 mln. krooni, millest 717,27 mln. krooni ehk 14,4% oli kommertspankade kassades ja 4269,51 mln. krooni ehk 85,6% pankadevälises majanduskäibes.

Sularaha juurdekasv on aeglustunud: 20. juunil 1992 alanud rahareformist kuni sama aasta lõpuni lasti ringlusesse 862,7 miljonit krooni ja 1993. aastal täiendavalt 1501,58 mln. krooni, aastail 1994-1996 on aga täiendav emissioon jäänud allapoole 1992. aasta taset (vt. tabel 33 Aastail 1994 - 1996 täiendavalt ringlusesse lastud sularaha struktuur). 1996. aastal suurenes ringluses 1-, 2- ja 500-krooniste pangatähtede arv, muude pangatähtede arv aga vähenes. Arvuliselt kõige enam - 13,48 miljonit - oli 1. jaanuariks 1997 ringluses 100-krooniseid pangatähti. 1-krooniseid pangatähti oli ringluses 11,1 miljonit, 10-krooniseid - 6,68 miljonit, 500-krooniseid - 6,49 miljonit, 5-krooniseid 6,03 miljonit, 2-krooniseid 6,02 miljonit, 25-krooniseid 5,03 miljonit ja 50-krooniseid 1,89 miljonit tükki. Ringluses oleva sularaha struktuur on viimasel kolmel aastal püsinud stabiilne, v.a. 1- ja 500-kroonised pangatähed, mille osatähtsus on suurenenud (vt. tabel 34 Ringluses olevate pangatähtede ja müntide struktuur 1995-1997).

Eelkõige tänu 500-krooniste pangatähtede arvu kasvule suurenes ühe ringluses oleva pangatähe keskmine väärtus 1996. aastal 10,65 krooni võrra ja oli 1997. aasta 1. jaanuaril 86,95 krooni.

Trükiti uuendatud turvaelementidega 500-kroonised pangatähed väljalaskeaastaga 1996. Nende emiteerimine algas 2. jaanuaril 1997.

Münte oli 1. jaanuariks 1997 ringluses arvuliselt kokku 166,51 miljonit. Enamiku neist moodustasid 10- ja 5-sendised. 1-krooniste müntide koguarv jäi 1996. aasta alguse tasemele. Endiselt puudub nõudlus 5-krooniste müntide järele. Vastavalt Eesti Panga Nõukogu otsusele lõppes 1996. aastaga 5-sendiste müntide täiendav vermimine ja emiteerimine, kuid käibele jäävad need määramata ajaks.

SULARAHA LIIKUMINE

Sularaha liikumist pangasüsteemi sees ning pankade ja majanduse vahel iseloomustab tabel 35 (Sularaha liikumine 1994-1996). Sellest nähtub, et kommertspankade poolt 1996. aastal majandusele välja makstud summa oli 8,9 korda ja sularaha laekumine majandusest kommertspankadesse 9,5 korda suurem, kui Eesti Panga ja kommertspankade vaheline käive.

Eesti Panka aasta jooksul läbiva sularaha osatähtsus ringluses oleva sularaha kogumahuga võrreldes on kasvanud: 1996. aastal tagastati Eesti Panka sularaha 4423,90 mln. krooni, mis moodustas sama aasta lõpuks ringluses olnud sularaha kogusummast 88,7%. Tagastatava sularaha summa suhe ringluses oleva sularaha summasse on pidevalt suurenenud (1994. aastal oli see näiteks 64,3%).

KULUNUD PANGATÄHTEDE HÄVITAMINE

Ajavahemikus rahareformist 1996. aasta lõpuni oli ringlusest kokku kõrvaldatud 68,22 miljonit Eesti Panka laekunud kulunud pangatähte üldsummas 1519,02 mln. krooni (vt. tabel 36 Aastail 1992-1996 ringlusest kõrvaldatud kulunud pangatähed). Neist 73,6% ehk 1117,51 mln. krooni kõrvaldati käibelt 1996. aastal.

Krooni taaskehtestamisest möödunud nelja ja poole aasta jooksul on enim kulunud ja ringlusest kõrvaldatud 1- ja 2-krooniseid pangatähti. Käibest kõrvaldatud pangatähtede hävitamist alustati 1995. aasta juunis. 1996. aasta lõpuks oli neidhävitatud üldsummas 1272,36 mln. krooni, sh. 1996. aastal 1029,98 mln. krooni ehk 80,9% hävitatud pangatähtede üldsummast.

RAHALABORATOORIUMI TEGEVUS

Rahalaboratooriumi tegevuse põhisuundadeks 1996. aastal oli pangatähtede ja müntide käibimiseelne testimine, ekspertiiside tegemine, pangatähtede hävitamiseelne testimine ning Eesti krooni võltsimise vastu suunatud profülaktiline töö.

Kokku tehti 262 ekspertiisi 3083 rikutud ja vigastatud pangatähe kohta ning 35 ekspertiisi kahesaja kolmeteistkümne 500-kroonise, kaheksateistkümne 100-kroonise ja kahe 50-kroonise võltsitud pangatähe kohta. Hävitamise eel identifitseeriti 100- ja 500-krooniseid pangatähti kokku 4,46 mln. krooni väärtuses.

Pankade tellimusel koostati 353 ekspertarvamust nende riikide pangatähtede kohta, kelle valuutat Eesti Pank noteerib. 861-st kontrollitud välisriikide pangatähest olid võltsitud 670. Valeraha avastamise juhtudest informeeriti operatiivselt panku ja avalikkust.