EKP pressikonverentsi sissejuhatav sõnavõtt 6. detsembril 2012

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Järgnevalt tutvustame nõukogu tänase istungi tulemusi. Istungil osales ka komisjoni asepresident härra Rehn.

Nõukogu otsustas oma korralise majandus- ja monetaaranalüüsi põhjal jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Kõrge energiahinna ning mõnes euroala riigis toimunud kaudsete maksude tõusu tõttu on ÜTHI-inflatsioonimäärad juba mõnda aega kõrged olnud. Need on küll viimasel ajal langenud, nagu oli oodata, ja peaksid 2013. aastal langema alla 2%. Aluseks olev rahapakkumise kasvutempo on endiselt tagasihoidlik. Euroala inflatsiooniootused püsivad kindlalt kooskõlas meie eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskmise aja jooksul alla 2%, ent selle lähedal. Majandussurutis euroalal jätkub eelduste kohaselt ka järgmisel aastal. Eeskätt hoiavad majanduse elavnemist tagasi bilansside kohandamine finants- ja mittefinantssektoris ning püsiv ebakindlus. 2013. aasta lõpupoole, kui üleilmne nõudlus tugevamaks muutub ning meie rahapoliitika toetava kursi ja finantsturgude märkimisväärselt paranenud kindlustunde mõju majandusse jõuab, peaks majandustegevus järk-järgult taastuma.  Kindlustunde säilitamiseks peavad valitsused tingimata vähendama veelgi nii eelarvealast kui struktuurset tasakaalustamatust ja jätkama finantssektori ümberkujundamist.

Täna otsustasime jätkata põhiliste refinantseerimisoperatsioonide teostamist jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlusena senikaua, kuni see on vajalik, kuid vähemalt 2013. aasta 6. arvestusperioodi lõpuni 9. juulil 2013. Seda menetlust rakendatakse endiselt ka eurosüsteemi eritähtajaga (ühe reservihaldusperioodi pikkuste) refinantseerimisoperatsioonide puhul, mida teostatakse nii kaua, kuni see on vajalik, ja vähemalt 2013. aasta teise kvartali lõpuni. Eritähtajaga refinantseerimisoperatsioonide fikseeritud intressimäär on sama, mis sel ajal kehtiv peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär. 2013. aasta juunikuuni läbiviidavate kolmekuuliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärad kehtestatakse põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmise intressimäära alusel vastava pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni kogu kestuseks.

Nüüd selgitan meie hinnanguid üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist.  2012. aasta teises kvartalis aeglustus euroala SKP reaalkasv kvartaliarvestuses 0,2% ja kolmandas kvartalis 0,1%. Kättesaadav statistika ja küsitlusandmed osutavad endiselt sellele, et aasta viimases kvartalis aeglustus majandustegevus veelgi, kuigi osad näitajad on väga madalal tasemel stabiliseerunud ja finantsturgude kindlustunne on tugevamaks muutunud. Lühemas ettevaates võib oodata, et loid majandusaktiivsus ulatub ka järgmisse aastasse, peegeldades tarbijate ja investorite vähese kindlustunde ja tagasihoidliku välisnõudluse halba mõju sisemaisele tarbimisele. 2013. aasta hilisemates kuudes peaks majandus hakkama järkjärguliselt taastuma, kuna siis avaldub meie rahapoliitika toetava kursi ja finantsturgude kindlustunde tugevnemise mõju. Välisnõudluse kasv peaks asuma toetama ekspordikasvu.

Seda hinnangut kajastab ka eurosüsteemi ekspertide 2012. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt jääb  aastane SKP reaalkasv 2012. aastal vahemikku –0,6…–0,4% ning püsib 2013. aastal –0,9…0,3% ja 2014. aastal 0,2…2,2% tasemel. Võrreldes 2012. aasta septembris avaldatud EKP ekspertide makromajandusliku ettevaatega on SKP reaalkasvu 2012. ja 2013. aasta vahemikke allapoole korrigeeritud.

Nõukogu meelest ohustab euroala majanduskasvu väljavaadet endiselt langusrisk. Peamiselt on see seotud riigivõlakriisi lahendamist ümbritseva ebakindluse ja juhtimisprobleemidega euroalal, geopoliitiliste küsimustega ning USA eelarvepoliitiliste otsustega, mis tõenäoliselt hoiavad kindlustunde madalana kauem kui pragu arvatakse ning lükkavad veelgi edasi erainvesteeringute, tööhõive ja tarbimise taastumist.  

Eurostati kiirhinnangu järgi aeglustus euroala aastane ÜTHI-inflatsioon augusti ja septembri 2,6%lt oktoobris 2,5%ni ja novembris 2,2%ni. Naftafutuuride hinda vaadates võib oodata 2013. aastal inflatsioonimäära langust alla 2%. Poliitikakujunduse seisukohalt olulise aja jooksul peaksid hinnasurved euroala tagasihoidliku majandusaktiivsuse ja tugevasti kinnistatud pikaajaliste inflatsiooniootuste taustal olema vaoshoitud.

Seda hinnangut kajastab ka eurosüsteemi ekspertide 2012. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2012. aastal 2,5% ning püsib 2013. aastal vahemikus 1,1…2,1% ja 2014. aastal 0,6…2,2% . Võrreldes 2012. aasta septembris avaldatud EKP ekspertide makromajandusliku ettevaatega on 2013. aasta vahemiku allapoole korrigeeritud.

Nõukogu hinnangul on hindade arengu väljavaadet ohustavad riskid üldiselt tasakaalus. Langusriskid tulenevad loiust majandusaktiivsusest ning tõusuriskid on seotud kõrgemate reguleeritud hindade ja kaudsete maksudega ning kallima naftahinnaga.

Rahaagregaatide analüüs näitab, et rahapakkumise kasvutempo on mitme kuu jooksul olnud vaoshoitud. Rahaagregaadi M3 aastakasv suurenes septembri 2,6%lt oktoobris 3,9ni, samas kui M1 kasv kiirenes sama aja jooksul 5,0%lt 6,4%ni. Kasv toimus osaliselt tänu ühele eritehingule, mille tulemusel suurenesid mitterahaloomelise finantssektori üleööhoiused. Oktoobris kasvasid ka majapidamiste ja mittefinantsettevõtete hoiused. Üldiselt aga on vaja põhjalikumat analüüsi, et eristada lühiajalist volatiilsust pikaajalistest teguritest.

Erinevalt rahapakkumisest on laenukasv püsinud suhteliselt muutumatu. Erasektorile väljastatud laenude aastakasv kohandatuna laenude müügi ja väärtpaberistamisega oli oktoobris sama mis septembris ehk -0,4%. See toimus eeskätt seoses mittefinantsettevõtetele antud laenude lunastamise mahaarvamisega, mistõttu nende aastane kahanemismäär jõudis septembri -1,2%lt –1,5%ni. Mittefinantsettevõtete poolt kodumajapidamistele väljastatud laenude aastakasvumäär jäi oktoobris muutumatult 0,8% tasemele. Laias laastus peegeldab tagasihoidlik laenukasv SKP kehva kasvuväljavaadet, suurenenud riskikartlikkust ning majapidamiste ning ettevõtete bilansside jätkuvat kohandamist, mis kõik pärsivad laenunõudlust. Peale selle häirivad euroala mitmes riigis laenupakkumist kapitalipiirangud, riskikartlikkus ja segmenteeritud finantsturg. 

Et tagada rahapoliitika piisav ülekandumine rahastamistingimustele euroala riikides, tuleb seal, kus see on vajalik, tugevdada pankade vastupanuvõimet. Pankade bilansside tugevus on põhitegur, mis hõlbustab nii majanduse asjakohast varustamist laenurahaga kui ka kõikide rahastamiskanalite normaliseerumist. Seda eesmärki aitavad saavutada otsusekindlad sammud integreeritud finantsraamistiku kehtestamiseks. Siin on üks põhilisi alustalasid ühtne järelevalveraamistik (SSM). See on tähtis verstapost pangandussüsteemi taasintegreerimise teel.

Kokkuvõttes näitab majandusanalüüs, et hindade areng peaks olema keskmise aja jooksul jätkuvalt kooskõlas hinnastabiilsuse eesmärgiga. Seda kinnitab ka monetaaranalüüs.

Edasised majanduspoliitilised meetmed ja Euroopa juhtimise edukas reformimine peaksid parandama nii finantsturgude kindlustunnet kui ka majanduskasvu väljavaadet. Selles kontekstis ootab nõukogu, et Euroopa Ülemkogu 13.–14. detsembri kohtumisel pannakse paika tegevuskava majandus- ja rahaliidu edasise toimimise jaoks. Algatused konkurentsi taastamiseks teostatavate struktuurireformide kiirendamiseks on eriti tähtsad euroala riikide kasvupotentsiaali kergitamise ja hõive suurendamise seisukohalt. Üldistavalt peavad kõik euroala riigid tagama oma töö- ja tooteturgude kohandumisvõimelisuse, et need saaksid rahaliidus toimida sujuvalt ja tõhusalt. Ka eelarvete konsolideerimisega tuleb tingimata jätkata, et kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate kohustuste ja 2012. aasta Euroopa semestri soovitustega taastada tugevad eelarvepositsioonid. Sise- ja välismajanduse tasakaalustamatuse vähendamisel ja konkurentsivõime taastamisel on juba saavutatud märkimisväärseid edusamme. Kestvad poliitikameetmed Euroopas ning struktuursete ja eelarvealaste reformide rindel peaksid üksteist vastastikku toetama ja turgudele tugeva signaali saatma.