Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring

1. veebruaril 2024 algab Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu neljas voor, mis kestab 30. juunini 2024. Leibkonnad saavad uuringu küsimustikku täita statistikaameti elektroonilises keskkonnas või vastata küsimustele telefoniintervjuu teel. Uuringu tulemused avaldatakse 2026. aastal.

Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) korraldavad koostöös Eesti Pank ja statistikaamet ning selle eesmärk on koguda teavet leibkondade varade, kohustuste, sissetulekute ja tarbimise kohta.

Kes osalevad?

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut teevad kõigi euroala riikide keskpangad ja seda koordineerib Euroopa Keskpank (EKP). Eesti osaleb uuringus neljandat korda. HFCSi raames kogutakse rahvusvaheliselt võrreldavaid andmeid kõikide euroala riikide kohta, mis võimaldab analüüsida Eesti ja teiste riikide leibkondade finantskäitumist.

Kuidas andmeid kogutakse?

Leibkonnad saavad osaleda kas veebikeskkonnas küsimustikku täites või vastates küsimustele telefonitsi. Leibkondade vastamiskoormuse vähendamiseks kogutakse uuringus osalevate isikute kohta andmeid võimalusel ka erinevatest registritest ja andmekogudest.

Pärast küsitlusperioodi edastavad uuringus osalevate riikide keskpangad anonüümsed andmed Euroopa Keskpangale, kes avaldab koondtulemused nii kogu euroala kui ka iga liikmesriigi kohta eraldi. Samuti avaldavad keskpangad oma riigi tulemused enda kodulehel.

Kes andmeid kasutavad?

Usaldusväärsed andmed leibkondade varade, kohustuste, sissetulekute ja tarbimise kohta on oluline info, mida keskpangad kasutavad majandusuuringute ja majanduspoliitilise analüüsi tegemisel, näiteks rahapoliitika mõju hindamisel või finantsstabiilsuse ja maksesüsteemide analüüsimisel. Lisaks saab andmeid kasutada väljaspool keskpanku tehtavas teadustöös.

Kuidas uuringuvalim koostatakse?

Uuringu sihtrühma kuuluvad kõik leibkonnad, kes elavad kodumajapidamistes. Eesti uuringut tehakse paneelina, st leibkondi, kes on osalenud varasemates küsitlusvoorudes, kutsutakse osalema ka uues voorus. Leibkond osaleb uuringus maksimaalselt neljas voorus, peale mida kutsutakse uuringus osalema uus leibkond. Igas voorus lisatakse valimisse ka uusi leibkondi, et kompenseerida eelmises voorus vastamata jätnuid ning uuendada paneeli. Uuringus osalemine on vabatahtlik, kuid igaühe vastus on oluline, sest see esindab ühiskonna sarnaste isikute olukorda ja arvamust.

Milliseid valdkondi uuring katab?

Uuring hõlmab järgmiseid valdkondi:

  • sotsiaal-demograafilised andmed leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete vanuse, perekonnaseisu ning hariduse kohta
  • reaalvarad ja nende rahastamine: peamise eluaseme suurus, vanus, omandamine, väärtus jne, muu kinnisvara, sõidukid, laenud kinnisvara tagatisel
  • muud rahalised kohustused ja krediidipiirangud: andmed tarbimislaenude, krediitkaartide, arvelduskrediitide kohta, samuti info laenude taotlemise ja saamise kohta
  • ettevõtlus- ja finantsvarad: osalemine eraettevõtluses, finantsinvesteeringud investeerimisfondidesse, võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvaradesse
  • tööhõive: hõivestaatus, amet, tööstaaž jne
  • sissetulek: sissetulek palgatööst, üksikettevõtlusest või pensionist, sotsiaaltoetused, üüritulu, finantsinvesteeringute tulu jne
  • pensionid ja kindlustuspoliisid: osalemine pensioni- ja elukindlustussüsteemis, hinnang tulevikus saadava pensioni kohta. 2024. aasta uuringusse lisati küsimusi ka II pensionisambast lahkumise kohta  
  • põlvkondadevahelised ülekanded ja kingitused: andmed selliste päranduste/kingituste/tagastuste kohta, mis on leibkonna finantsseisu märkimisväärselt mõjutanud
  • tarbimine: tarbimiskulutused, kulutuste ja sissetulekute võrdlus, säästmine jne
  • ootused, hinnangud, finantskirjaoskus: ootused lähitulevikuks ja käitumuslikud valikud
  • keskkonnasäästlik käitumine: 2024. aasta uuringusse lisati küsimusi ka leibkondade keskkonnahoidlike valikute kohta

Eesti küsimustik koosneb kahest põhiosast: esimene osa on leibkonnaküsitlus ja see on suunatud leibkonnale kui tervikule. Teine osa ehk isikuküsitlus on suunatud leibkonnaliikmetele. Leibkonnaküsitlusele vastab isik, kes on pere finantsolukorraga kõige paremini kursis. Isikuküsitlusele vastavad kõik leibkonnaliikmed, kes on vähemalt 16aastased.

Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu eesti- ja venekeelsete küsitlusankeetidega saab täpsemalt tutvuda siin: leibkonna- ja  isikuküsimustik.

Andmete konfidentsiaalsus

Statistikaamet ja Eesti Pank tagavad uuringus osalejate andmete kaitse ja vastajate anonüümsuse. Kogutud andmeid avaldatakse ainult üldistatult, neid ei seostata vastanud isikutega mitte mingil viisil. Andmeid töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse seaduse ja riikliku statistika seaduse nõuetele. Uuring on kirjeldatud riikliku statistika programmi Eesti Panga statistikatööde loetelu lisas 10.

Andmete avaldamine

Uuringu üldistatud tulemused avaldatakse Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga veebilehel. Varasematel aastatel toimunud uuringute tulemustega saab tutvuda järgmistel veebilehtedel:

HFCSi statistikatabelid koos metoodikakirjeldusega leiab Eesti Panga statistikarubriigist.

Eesti Panga teemapaber, milles antakse ülevaade Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste 2021. aasta uuringu (HFCS) tulemustest, on avaldatud Eesti Panga veebilehel.

Uuringu mikroandmeid saab teadustöö tegemiseks taotleda Eesti Pangalt või Euroopa Keskpangalt.

Lisateave

Uuringu tutvustus Euroopa Keskpanga kodulehel.