Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske on väikesed. Euroala majandus on pöördunud kasvule, finantsturgudel on pinged leevenenud ja edeneb Euroopa pangandusliidu loomine. Eesti majanduse kasvuväljavaated on head, siin tegutsevad kommertspangad on hästi kapitaliseeritud ning heal tasemel püsib pangaklientide võime laene teenindada. Olulisemad riskid finantsstabiilsusele on euroala pankade halvenenud laenukvaliteet ja Eestis tegutsevate pangagruppide riskid seoses Põhjamaade kinnisvaraturuga. Lisarisk tekiks siis, kui Eestis tegutsevad pangad loobuksid kinnisvaralaenude andmisel ettevaatlikust hoiakust.

Kuigi euroala majanduskasv on pöördunud positiivseks, on eelnev majanduslangus halvendanud euroala pankade varade kvaliteeti märgatavalt. Pangandussektori usaldusväärsuse taastamiseks hindavad Euroopa Keskpank ja riiklikud finantsjärelevalveasutused euroala kõigi suuremate pankade bilansse ja teevad tugevusanalüüsi. Kui tugevusanalüüsi tulemustest selgub, et osa Euroopa panku vajab lisakapitali, tuleb seda esmalt kaasata erasektorist ja viimase võimalusena valitsuste abiga. Kapitali puudujäägi korral on Euroopa pangandussektori võime toetada majanduskasvu taastumist laenude andmisega piiratud.

Kinnisvarahinnad on Põhjamaades laenuraha toel kasvanud erinevalt teistest Euroopa riikidest viimase viie aasta jooksul jätkuvalt kiiresti ning on Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul ülehin­natud enim Rootsis ja Norras. See võib ohustada Eesti finantsstabiilsust, sest juhul kui kiirele kasvule järgneb kinnisvarahindade kiire langus, võib Põhjamaade pankadel olla raskem turult raha kaasata. See võib ka tuua majanduslanguse Põhjamaadesse, mis on Eesti ettevõtetele oluline eksporditurg. Kinnisvaraturust lähtuva riski maandamiseks on Rootsi ja Norra mõnevõrra karmistanud kinnisvara laenutingimusi ja hinnanud pankade kapitalitaseme arvestamisel eluasemelaenude riskantsust suuremaks.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude teenindamise võime püsib heal tasemel. Seda arengut toetab Eesti majanduse hea kasvuväljavaade, mis toetub omakorda euroalal alanud majanduskasvule. Kuid aastate jooksul kuhjunud tasakaalustamatus euroalal taandub aegamisi, piirates nõudluse kiiremat taastumist. Eesti majanduskasv aeglustus selle aasta esimesel poolel märkimis­väärselt, kuid aeglustumine polnud laiapõhjaline ning toodangu mahu tõus enamikel tegevusaladel suurendas hõivet ning palgad kasvasid kiirelt.

Eesti kinnisvarahindade kasv on viimase aasta jooksul kiirenenud, kuid erinevalt 6–7 aasta tagusest ajast on kinnisvara oste rahastatud rohkem omavahenditest ja eluasemelaenude maht pankade laenuportfellides ei ole aastaga muutunud. Ettevaates on oluline, et ei tekiks kinnisvarahindade kiire kasvu jätkumise ootust ja senine ettevaatlik hoiak eluasemelaenude andmisel jätkuks.

Uuest aastast hakkab Euroopa Liidus kehtima uus ühtne kapitali adekvaatsuse nõue. Nõude miinimummäär on 8%, kuid liikmesriigid võivad süsteemsete riskide maandamiseks lisada täiendavaid kapitalinõudeid. Eestis on 1997. aastast kehtinud pankadele 10% kapitali adekvaatsuse nõue, sest Eesti kogemus näitab, et tulenevalt väikesest avatud majandusest võib ootamatult halvenenud majanduskeskkond tuua kaasa laenumakseprobleeme erasektoris ja pankade finantsseis võib väga kiiresti halveneda. Eesti pangandussektori vastupanuvõime säilitamiseks on oluline, et ka uue regulatsiooni tingimustes püsiks Eesti pankade kapitaliseeritus tugev. Uue kapitali adekvaatsuse nõude jõustu­misel on seetõttu oluline kehtestada Eesti pankadele täiendav 2% süsteemse riski puhvri nõue.

Publikatsioon: Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2013

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: [email protected]