2001.aasta riigieelarve ja majanduse areng lähiaastatel

 Eesti Pank märgib mõningase murega 2001. aasta riigieelarve arutelu käigus ilmnenud surveid täiendavate "tulude leidmiseks". Keskpank ei taha mingil juhul sekkuda eelarveprotsessi üksikasjadesse ega anda oma hinnangut eelarve erinevate tulu- ja kuluartiklite proportsioonidele. Samas peab keskpank vajalikuks veel kord osutada mõnigatele seisukohtadele, mida ta on rõhutanud juba oma varasemates sõnavõttudes, kaasa arvatud rahapoliitilise ülevaate tutvustamisele kaasnenud avalikus diskussioonis.

Keskpank kui majanduse pikaajalise arengusuutlikkuse ja stabiilsuse eest vastutama seatud institutsioon ei saa jätta osutamata ohtudele, mis peituvad majandustsükli praeguse faasi eripärade ja pikemaajaliste perspektiivide eiramises.

1995. aastal alanud märgatav majanduskasv ja kiire areng jätkus Eestis 1998.aasta keskpaigani, mil Vene kriisi ja väheneva välisnõudluse koosmõju tõi kaasa kolm kvartalit kestnud langusperioodi. Nüüdseks on majandus taas kasvurajal. Praegu, mil kasvuväljavaated 2001. aastaks on head nii meie peamistel kaubanduspartneritel kui ka Eestis, pole loobumine lähiaastateks kavandatud eelarvestrateegiast majanduspoliitiliselt millegagi põhjendatud. Pigem tuleb arvestada ohuga, et majanduse langustsükli lõppedes võib nõudluse liigkiire kasv tuua kaasa välistasakaalu halvenemise. See nõuaks valmisolekut mitte "keskmisest" lõdvemaks, vaid hoopis rangemaks eelarvepoliitikaks.

Tasakaalus 2001 eelarve on keskpanga hinnangul miinimumprogramm, mida enesele eesmärgiks seada. Eelistada tuleks eelarve ülejääki. Eesti majandusele ja Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele lähiaastatel tuleks selge ja kindel eelarvepoliiitiline joon suuresti kasuks. Eesti majanduse arenguvõimalused on head - kui oskame arvestada majandusprotsesse nende koosmõjus ja teha otsuseid, mis lähtuvad pikemast perspektiivist, mitte aga pelgalt lühiajalistest kaalutlustest.