Administratiivsed hinnad vajavad suuremat paindlikkust

Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Oktoobris langes Eesti hinnatase Statistikaameti andmetel 0,1 protsendi võrra ning aastatagusega võrreldes 2,2 protsenti. Eesti inflatsiooni ja Maastrichti inflatsioonikriteeriumi erinevus on väike.

Viimase poolaasta jooksul on kuises inflatsioonis lühiajalisi kõikumisi põhjustanud eelkõige energiaga seotud hüvised ning maksumuudatused, jättes üldise hindade langustrendi siiski muutmata. Soojusenergia on kallinenud viimase paari kuuga kokku ligi 10 protsenti, kuigi aasta algusega võrreldes on hinnad endiselt enam kui kümnendiku võrra madalamad.

Edaspidi panustavad hinnataseme langusse enam teenused. Kui kaubandussektoris ootab Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel hindade langust lähikuudel ligikaudu iga kuues ettevõte, siis teenustesektoris on hinnalangust ootamas keskeltläbi iga neljas ettevõte.

Langusperiood on viidanud vajadusele tugevdada distsipliini majanduse selles osas, kus hüviste hinnad vajavad administratiivset heakskiitu. Kulud on mitmes tegevusharus jätkanud kasvu ka tänavu ning tööviljakuse näitajad ei kinnita, et selle taga oleks tõhususe parandamine. Kulude kasvu on kompenseeritud hinnatõusuga. Nii näiteks on eluasemega seotud teenuste hinnad aastatagusega võrreldes pea kümnendiku võrra kõrgemad.

Euroalal oli tarbija ostukorv oktoobris esialgse hinnangu kohaselt 0,1 protsendi võrra odavam aastatagusega võrreldes ning hinnatõusu oht väliskeskkonnas jääb ka edaspidi madalaks. Seda kinnitavad neil päevil avaldatud suuremate keskpankade otsused jätta rahapoliitilised intressimäärad samaks. Majanduskasv on maailmamajanduses küll taastunud, kuid väljavaates ei ole ohud veel kaugeltki taandunud.

Ka Eesti majanduses on suur osa langusest praeguseks seljataga, ent uue tõusutsükli alustamiseks on veel vähe majanduslikku kandejõudu. Töötajate vähendamist planeerivate ettevõtete arv on endiselt suurem nende ettevõtete arvust, kus kavatsetakse lähikuudel töötajaid juurde palgata. Tööturu näitajad viitavad, et majapidamised jätkavad tarbimiskulutuste piiramist, mistõttu on nõudlussurve hindadele väga nõrk.