Aeglase majanduskasvu mõju tööturul nähtav

Orsolya Soosaar ja Natalja Viilmann
Eesti Panga ökonomistid

2013. aasta teisel poolel ilmnesid pidurdunud majanduskasvu mõju esimesed märgid tööturu arengus. Hõive jäi teisel poolaastal ligikaudu aastatagusele tasemele ja töötuse määr aasta lõpus tõusis. Tööealise elanikkonna vähenemise tõttu hõive määr siiski tõusis.

Hoolimata kesisest majanduskasvust tõusid palgad Eestis 2013. aasta teisel poolel tempokalt ja selgelt kiiremini kui tootlikkus. Viimase aja areng on kahandanud tõenäosust, et ettevõtetel õnnestub kasumlikkust välisnõudluse toel suurendada. Seetõttu võib oodata tööjõukulude kasvu peatset pidurdumist, mis võib kujuneda suurema tõenäosusega varem arvatust järsemaks.

Palgakasv kiirenes teisel poolaastal avalikus sektoris, kus palgad hakkasid pärast kriisi tõusma mõnevõrra hiljem kui erasektoris. Riik ei tohiks siiski muutuda palgakasvu vedajaks. Ühelt poolt raskendaks see palkade ja tootlikkuse parema kooskõla saavutamist erasektori ettevõtetes, sest konkureeritakse sama tööjõu pärast. Teiseks võivad kiiresti kasvavad tööjõukulud ohustada eelarveeesmärkide saavutamist. Risk on seda suurem olukorras, kus majanduskasvu ja seeläbi eelarvetulude osas on palju ebakindlust.

Palgasurve teine oluline allikas oli endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudus ja töötajate positsiooni tugevnemine palgaläbirääkimistel, mida mõnel tegevusalal toetas võimalus minna tööle välismaale. Tööjõu nappuse ja selle vähenemise taustal on aga Eestis endiselt suur struktuurne tööpuudus. Kuigi aktiivsete tööturumeetmete eelarve töötu kohta on viimaste aastate jooksul suurenenud, on kulutuste üldtase rahvusvahelises võrdluses veel madal. Riskirühmade aktiivsust tööturul takistavad tihti probleemid, mille lahendamiseks ei piisa aktiivsetest tööturumeetmetest, vaid seda peab toetama ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika.

Kui tööjõus osalemine jääb muutumatuks, siis väheneb tööjõud 2040. aastaks viiendiku võrra. Statistikaameti uue rahvastikuprognoosi järgi saab tööjõu vähenev pakkumine olema pikaajaline ning varasemast hinnangust isegi tõsisem probleem. See muudab üha olulisemaks selle, et sotsiaalkindlustussüsteemi ülesehitus motiveeriks inimesi tööturul osalema ja et toetus ei väheneks samas suuruses kui palgatöö lisasissetulek pere eelarvet kasvataks. Sellest aspektist tuleks üle vaadata toetused, mille tingimuseks on seatud mittetöötamine (näiteks ennetähtaegne vanaduspension) või mille piirmaksumäär on väga kõrge (näiteks toimetulekutoetus).

Tööturu Ülevaade 1/2014

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee