Eesti Pank üllitas ajakirja Kroon ja Majandus uue numbri, kus keskpanga spetsialistid analüüsivad laenu- ja kinnisvaraturu küsimusi Eestis ja Euroopas. Väljaandega saab tutvuda Eesti Panga kodulehel.

Raoul Lättemäe ja Krista Touart annavad ülevaate Eesti eluasemeturu viimase aja arengust ning võrdlevad Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide eluasemefondi struktuuri. Eestis on iga elaniku kohta keskmiselt 28 ruutmeetrit eluruumipinda. Seda on mõnevõrra vähem kui vanades Euroopa Liidu riikides (ligi 35-45 ruutmeetrit), kuid uute liikmesriikidega võrreldes on see näitaja veidi üle keskmise. Eesti eluruumid on väiksemad, vanemad, mõnel juhul halvema tehnovarustatusega ning korterite osakaal on suurem, märgivad autorid.

Jana Kask kirjutab artiklis majapidamiste laenukasvust Euroopa riikides, et laenukasvu tempo on viimastel aastatel olnud mitmes maailma riigis väga kiire. Majapidamiste laenukasvu arengusuundumuste mõistmine ja õiged riskihinnangud on samas abiks ka ettevõtete ja üldisemalt makromajanduslike riskide hindamisel ja võimalike probleemide ennetamisel.

Numbris on ka Euroopa Keskpanga (EKP) bülletäänist tõlgitud artikkel, mis annab ülevaate euroala eluasemehindadest, mis on viimastel aastatel päris kiiresti muutunud, kuigi riikide lõikes on suuri erinevusi. Laura Ehrlich märgib artikli kommentaaris, et Eesti ületab eluasemehindade kasvu poolest märgatavalt neid euroala riike, mis paistavad ka ise silma kiire hinnakasvu poolest. Eesti viimaste aastate kinnisvarahindade kasvunumbrid on euroala riikidest enim võrreldavad Iirimaa 1997.-2000. aastate arengunäitajatega, kus keskmiseks hinnakasvuks kujunes 21,1 protsenti aastas.

Jaak Tõrsi artikkel keskendub Euroopa Liidu hoiusekindlustuse raamistiku probleemidele. ELi hoiusekindlustuse direktiivi kohaselt peab igas liikmesriigis olema hoiuste tagamise skeem. Samas pole ühtlustatud seda, kas kindlustada tuleb kõik hoiused või ainult väikehoiustajate omad. Artikkel käsitleb seda ja teisi hoiusekindlustusega seonduvaid küsimusi. Taustinfos kirjeldatakse finantssüsteemi turvavõrgustikku kui süsteemiriski vähendavate turvameetmete süsteemi.

Ajakirja lisas on Eesti majanduse kvartaalsed põhinäitajad seisuga 31. august 2006.