Andres Lipstok: Eesti jätkab ettevalmistusi euro kasutuselevõtuks

Eesti jätkab ettevalmistusi, et olla valmis euroalaga liitumiseks 1. jaanuaril 2007.

"Eesti täidab hetkel euro käibelevõtuks vajalikest kriteeriumidest eelarve tasakaalu, riigivõla, intressimäärade ja vahetuskursi stabiilsuse kriteeriume," ütles Eesti Panga president Andres Lipstok.

Lipstoki sõnul on Eesti inflatsioonimäär olnud nõutust kõrgem, seda eelkõige mullu suvel toimunud kütusehindade järsu tõusu tõttu. Inflatsioonitempo on langenud alates oktoobrist ning see suundumus jätkub - 2006 lõpus - 2007 alguses on Eesti Panga prognoosi kohaselt oodata inflatsiooni langemist alla kolme protsendi. Seega on enneaegne öelda, et Eesti ei täida hinnastabiilsuse nõuet 2006. aasta jooksul," ütles Lipstok.

Võimalusi euroalaga liitumiseks hinnatakse Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpanga koostatavates lähenemisaruannetes (konvergentsiraportid). Seal vaadeldakse riikide valmisolekut täita Maastrichti kriteeriume, s.o. riigi rahanduse, intresside, vahetuskursi ja hinnastabiilsuse osas. Aruanded koostatakse kord kahe aasta jooksul kõigi euroalasse mittekuuluvate riikide kohta (va Suurbritannia ja Taani, kellel erandina õigus euroalaga mitte liituda).

Aruannete eeldatav valmimisaeg on 2006. aasta keskpaik, kuna ERM2-s ehk euro ooteruumis peavad euroga liituda soovivad riigid osalema vähemalt kaks aastat. See tähtaeg täitub Eestil, Leedul ja Sloveenial 28. juunil 2006.

Jooksevkonto defitsiit väheneb

Eesti jooksevkonto puudujäägist ei ilmne kuidagi majanduse tasakaalustamatus ning konkurentsivõime vähenemist. Eesti on endiselt hinnatud riik välisinvesteeringuteks ning jooksevkonto puudujääk peegeldab osa protsessist, mille eesmärk on arenenumatele riikidele järele jõuda.

Alates 2000. aasta septembrist on välismaiste otseinvesteeringute maht Eestis neljakordistunud: 42 miljardilt kroonilt 163 miljardile kroonile. Jooksevkonto puudujäägist ligi pool on põhjustatud reinvesteeritud tulust, mis on märgiks ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimest.

Eesti Panga prognoosi kohaselt oli 2005. aasta jooksevkonto puudujääk 9,4 protsenti SKP-st ning see langeb 2006-2007 vastavalt 8,5 ja 7,8 protsendile.