Andres Lipstok: riik peab paremini ohjama eelarvekulude kasvu heal ajal

Teisipäeval Riigikogus esinenud Eesti Panga president Andres Lipstok kiitis riigi senist eelarvepoliitikat, mis on aidanud Eestil kriisiga edukalt toime tulla, kuid soovitas parandada võimet hoida ohjes eelarvekulude kasvu headel aastatel.

Eesti Panga aastaaruannet parlamendile esitlenud keskpanga president andis ülevaate, kuidas on Eesti Pank osana euroala keskpanku ja Euroopa Keskpanka koondavast eurosüsteemist kaasa aidanud kriisi mõjude leevendamisele.

Eelmise aasta teises pooles järsult ägenenud kriisi leevendamiseks astusid euroala keskpangad erakorralisi samme. Seejuures andis eurosüsteem kommertspankadele kahes jaos kokku umbes triljoni euro eest kolmeaastast laenu. „Suure likviidsussüstiga hoidsime ära kriisi leviku reaalmajandusse, mis oleks löögi alla pannud ettevõtete rahastamise ja töökohtade loomise,“ ütles Lipstok.

Samas tuletas Eesti Panga president meelde, et ulatuslik kriisitõrje on ühtlasi tähendanud riskide järsku kasvu keskpankade bilanssides. „Hea meel on tõdeda, et Eesti Panga juhatus ja nõukogu on üksmeelel selles, et meil tuleb pikas plaanis tõsta oma kapitalipuhvrite taset kolm korda umbes 1,31 miljardi euroni, mis viiks meid euroala keskpankade keskmise tasemeni,“ lisas Lipstok.

Eesti Panga president toonitas, et euroala võlakriisist ülesaamine sõltub eelkõige valitsustest ja parlamentidest. „Laias laastus on vaja teha kahte asja: ellu viia struktuurseid reforme, mis loovad eeldused majanduskasvuks ja viia eelarved tasakaalu, mis taastab usalduse riigirahanduse vastu.“
Lipstok rõhutas, et tugev ja kestlik eelarvepoliitika suurendab riigi majanduspoliitika usaldusväärsust, alandab intresse ning kergendab investeeringuid ja töökohtade loomist. „Tugev eelarvepoliitika aitab kasvatada heaolu Eestis. Majanduskriisi õppetunniks oli varem kogutud reservide tähtsus, mis aitas riigil end rahastada väga keerulistel aegadel.“

Eesti riigirahandus on Lipstoki hinnangul Euroopaga võrreldes tugev. „Kriisi ajal tõestasime, et suudame hädas kiiresti reageerida. Nüüd tuleb mõelda, kuidas headel aegadel asju ohjes hoida.“

Lipstoki sõnul murettekitav valitsuskoalitsiooni kava lükata eelarveülejäägi saavutamine kaugemale 2013. aastast, sest see on märk eelarvepoliitika lõdvenemisest. „Praegune raamistik lubab pikaajalisi eesmärke liiga kergesti muuta. Võrreldes varasemate eelarvestrateegia prognoosidega pole eelarvetulude prognoos 2013. aastaks halvenenud ja see lubaks ta täita ka 2011. aastal antud lubadusi,“ ütles Lipstok.

Aprilli lõpus valitsuses kinnitatud Eesti eelarvestrateegia kohaselt prognoosib valitsus 2013. aasta riigitulude mahuks 6,42 miljardit eurot. Eelmise aasta kevadel avaldatud eelarvestrateegias oli 2013. aasta tulude prognoos 6,32 miljardit eurot.

Lipstoki sõnul on Eesti eelarvepoliitika teiseks puuduseks kokkuleppe puudumine, kuidas ohjata kulude kasvu headel aegadel. „Seetõttu võiks mõelda kulude kasvu piiravatele reeglitele, et vähendada nende heitlikkust ja ära hoida põhjendamatuid ootusi.“

Eesti Panga president lisas, et rahvastiku vananemist  ja ka muid kulude kasvu põhjustavaid asjaolusid arvestades peab Eesti sihiks olema valitsussektori eelarve tsükliülene ülejääk.

Eesti Panga presidendi kõne on leitav keskpanga kodulehelt. Kirjalik tekst võib erineda kõnest.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Eesti Pank
Eurosüsteem
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee