Andres Lipstok. Stabiilne rahasüsteem - ettevõtluse eeldus

Stabiilne rahasüsteem - ettevõtluse eeldus

Andres Lipstok
Eesti Panga president

Lugupeetud daamid ja härrad

Iseseisva Eesti ettevõtlus on saanud 90 aastat vanaks. Tegelikult võib öelda, et ettevõtlus on isegi palju vanem kui Eesti riik. Siinsete alade rohked mündileiud ulatuvad juba XI-XII sajandisse ja võib arvata, et raha ja ettevõtlus olid siin piirkonnas juba keskajal omavahel tihedasti seotud.

Raha stabiilsus on Eesti arengus olnud võtmekohal ka hiljem. Pärast esimest iseseisvust arvati, et tööstus peab tuginema riiklikele laenudele ja hiigelsuurele Vene turule. Krediidiinflatsiooni, valede laenuotsuste ning kattevara ja riigieelarve puudujäägi tulemuseks oli aga inflatsioon ja vahetuskursi langus. Noore vabariigi majandus sai jalad alla alles pärast Eesti Panga ja rahareformi 1928. aastal. Kroon täitis oma rolli ka 1930ndate suurest majanduskriisist väljumisel, kui see seoti Inglise naelaga.

Stabiilse rahasüsteemi eelised on meile kõigile selgeks saanud 1992. aasta rahareformiga. Ilma tugeva kroonita oleks olnud tunduvalt raskem saavutada ülejäägis eelarveid, usaldusväärset pangandust ja koos sellega majanduskasvu.

Tänaseks on aga nii meie majandusel kui ka raha- ja finantsstabiilsusel ees uued ülesanded. Kasvuetapist, mida toetasid õnnestunud sisemaised reformid, agarad ettevõtjad ja võimalused, mida pakkus ühinemine Euroopa Liiduga, on saanud langus. Kuivõrd tõus oli kiire ja jõuline ning ületas meie potentsiaali, kasutasime me pea täielikult ära seda tõusu toetanud eeldused. Pean silmas näiteks odavale tööjõule orienteerumist.

Kätte on jõudnud aeg n-ö versioonivahetuseks. Eesti majanduse uus kasvutsükkel saab tugineda senisest suurema lisandväärtusega toodangule ja investeeringutele, mis kokkuvõttes suurendavad elanikkonna ostujõudu.

Möödunud aastal USAst alguse saanud ja pärast seda üle maailma lahvatanud finantskriis ei tee meie ülesannet sugugi kergemaks. Maailma majanduskriis mõjutab suhteliselt rohkem väikesi riike, seda nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Väikeriikide majandus sõltub paljuski ekspordist ning kriis suuremates riikides kahandab oluliselt nõudlust välisturgudel. Samuti on väikeriikidel ja nende ettevõtetel praeguses olukorras palju raskem finantsturgudelt laenu saada. Olgem ausad, me ei tea, millal taastub suurte riikide majanduskasv ja finantsturgudel julgus jälle laenu anda. See võib võtta lühikese aja, kuid võib kesta ka pikki aastaid.

Eesti majandust mõjutab praegu kaks põhitegurit. Ühest küljest jätkub sisenõudluse kohandumine pärast kiiret kasvu. Teisest küljest kahaneb välisnõudlus, sest majanduskasv Eesti peamistel eksporditurgudel aeglustub. Majanduslangust näeme nii sellel kui ka järgmisel aastal. Arengu järkjärgulist hoogustumist on oodata alles alates 2009. aasta teisest poolest. Paljude analüütikute arvates on isegi see ootus liiga optimistlik.

Kuidas saaks riik sellele kaasa aidata? On selge, et Eesti majandus jõuab uuele kasvurajale seda kiiremini, mida paremini toimib Eestis turumajandus. Majanduskasv saab toetuda ainult ettevõtjate äriideedele. Riik ju ei tea, millistes valdkondades oodata uut Skype'i. Samas on riigil turumajanduse toimimises märkimisväärne roll, eriti raha ja rahandusliku stabiilsuse tagamisel.

Järgnevalt peatungi kolmel raha- ja finantspoliitika põhiküsimusel, mis toetavad muutusi majanduses.

Kõige olulisem on stabiilne raha. Olen veendunud, et euro võimalikult kiire kasutuselevõtt on Eesti jaoks esmane majanduspoliitiline eesmärk. Võib arvata, et uue tõusuetapi alguses, kui usaldamatus ja ebakindlus on möödas, rivistuvad kõik uuele stardirajale. Mis võiks olla veel parem edu eeldus kui ümberkorraldatud ja eesmärgistatud majandusruum koos seda kindlustava usaldusväärse rahasüsteemiga? Nagu krooni taaskehtestamine oli meie senise arengu vundament, aitab euro kasutuselevõtt kaasa järgmise arenguetapi edukusele.

Teatavasti on meie peamine takistus euroalaga liitumiseks seni olnud inflatsioon. Eesti Panga hinnangul on suurenenud tõenäosus täita Maastrichti inflatsioonikriteerium juba 2010. aastal, mis võimaldaks euro kasutusele võtta kas 2011. või 2012. aastal. Sellele aitavad kaasa nii majanduse tsükliline langus Eestis kui ka toormehindade alanemine maailmas. Kriteeriumi täitmiseks on aga vaja ka meie enda tahet ja valmisolekut. Sellega peab arvestama nii valitsus oma erinevate sammude kavandamisel kui ka ettevõtted oma arengu plaanimisel. Et hoiduda üle 3protsendilisest eelarvedefitsiidist, on kulude täiendav kokkuhoid vältimatu.

Teine oluline teema on tugev eelarvepoliitika. See toetab majanduskasvu mitmel viisil. Nagu juba mainisin, aitab see meil liituda euroalaga. Eesti Panga sügisprognoosi järgi on suur oht, et eelarvedefitsiit on suurem kui euroalaga liitumist võimaldav 3 protsenti SKPst. See tähendab, et valitsus peab kulusid veelgi koomale tõmbama.

Lisaks euroalaga liitumise tingimuste täitmisele tuleb juba praegu vaadata ka paar aastat ettepoole. Kuigi praeguses majandusolukorras on ajutine ja mõõdukas eelarvepuudujääk aktsepteeritav, peab eesmärk olema eelarve ülejäägi taastamine ja riigireservide kasvatamine. Usun, et finantskriis on meid lõplikult veennud ülejäägis eelarve ja riigireservide hädavajalikkuses.

Selle aasta augustis rahandusministeeriumi prognoositud 8protsendise nominaalse majanduskasvu valguses rõhutas Eesti Pank ja ka mitmed teised analüütikud vähemalt tasakaalus eelarve vajalikkust. Muud soovitust sellise prognoosi peale ei saanudki olla.

Nüüd kui on aru saadud, et suvine prognoos oli liialt optimistlik ja tegelikult ootab meid järgneval paaril aastal ees eelarve puudujääk, peab Eesti Pank majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ületsüklilise eelarve ülejääki hädavajalikuks.

Eesti on siiani saanud suuremate tagasilöökideta hakkama ainult tänu eelmistel aastatel kogunenud eelarveülejääkidele. Samas ei tohiks riik olemasolevat reservi liiga usinalt kulutada. Kassareservidest peab jätkuma vähemalt kaheks järgmiseks aastaks. Valitsuse reservide senine suurus - umbes 9-10 protsenti SKPst - on Eesti jaoks tegelikult miinimumtase. Keskmise ja pikema perspektiivi eesmärgiks võiks olla reservide märkimisväärne suurendamine, et olla valmis järgmisteks kriisideks.

Kolmas kasvu toetav asjaolu on tugev finantssüsteem, eelkõige pangandus. Ei saa rääkida majanduskasvust, kui pangandus ei ole usaldusväärne või kui üldse laenu ei anta. Eestis tegutsevad suured Skandinaavia pangagrupid on kriisiga seni hästi toime tulnud. Oma osa selles on ka Eestis kehtestatud kõrgetel likviidsus- ja kapitalipuhvritel. Need vähendavad majanduskasvu aeglustumisest tulenevaid riske ning tõstavad gruppide usaldusväärsust tervikuna. Pangasektori stabiilsust toetab ka valitsuse ja keskpanga pidev koostöö naaberriikidega.

Palju on räägitud majanduse aeglustumise mõjust laenukvaliteedile. Tõsi, viivislaenude osakaal on pankades küll tõusnud, kuid Eesti Panga hinnangul ei ületa need järgmisel aastal 4 protsendi taset kogu laenuportfellist. Tegelikud laenukahjumid kujunevad tõenäoliselt isegi märksa väiksemaks. Meie pangad on hästi kapitaliseeritud ja laenukahjumid kontrolli all. Kuigi pangast laenu saamise tingimused on karmistunud, on laenu ikkagi võimalik saada. Küll aga on möödas 50 protsendiste kasvunäitajate ja olematute riskimarginaalide aeg.

Lugupeetud kuulajad, tänane majanduslangus võib olla küll ebamugav, kuid annab meile tegelikult unikaalse võimaluse uueks kasvuperioodiks.

Aitäh ja sisukat konverentsi jätku!

Andres Lipstok. Stabiilne rahasüsteem - ettevõtluse eeldus