Andres Sutt. Avakõne Väikeettevõtluse Arengukonverentsil 2006

Väikeettevõtluse Arengukonverents 2006
Avakõne

Andres Sutt
Eesti Panga asepresident

Kiire kasv

  1. Eesti majandus on peale Vene kriisi tagasilööke kasvanud kiiresti, keskmiselt 7-8% aastas. Viimase kümne aasta keskmise majanduskasvu poolest oleme EL25 teisel kohal. Meist kiiremini on kasvanud vaid Iirimaa. Kümne aastaga on Eesti rahvuslik rikkus kasvanud ca 1/3 EL keskmisest ligikaudu 2/3 sellel aastal. Meie tööstuse struktuur muutub üha sarnasemaks OECD omaga ehk kiiremini arenevad keerukamad alad. Majanduskasvu on vedanud investeeringud, mis on loonud aluse tootlikkuse ja ekspordi kasvuks; toetanud soodsad laenutingimused, paindlik tööturg ja viimaste aastate hea konjunktuur välisturgudel. Kuid nende tegurite soodne mõju on ajas vähenev ja praeguse majandustsükli kasvufaas on olnud enneolematult pikk.
  2. Eesti majandus kasvas möödunud aastal 10.8% ja käesoleva aasta kasv ületab eeldatavalt 11%. Vaatamata kiire kasvu meeldivatele külgedele, ei ole sellise kasvutempo hoidmine meile pikaajaliselt jõukohane. Eesti majanduse seisundit iseloomustavad täna mitmed ülekuumenemise märgid. Tarbimise ja investeeringute kasv on olnud sedavõrd kiire, et selle rahuldamiseks napib tööjõudu ja tootmisvõimsusi. Nii on palgad kasvanud üle 15% ning impordi kasv kiirenenud. Siseturule teenuseid ja kaupu müüvatel ettevõtetel on kiire palgakasvu taustal olnud piisavalt mõjujõudu, et tõsta hindu. Kuid kulude kasv pärsib ettevõtete konkurentsivõimet ning välisturule müüvate ettevõtete võimalused kompenseerida tootmiskulude kasvu hinnatõusuga on sisuliselt olematud. Majanduskasv on varasemast enam toetunud laenurahale, mis on suurendanud sõltuvust välisrahast ja laenuintresside dünaamikast. Majanduse areng ei saa aga lõputult toetuda laenurahale ja tarbimisele. Praeguselt tasemelt saabki majanduskasv üksnes langeda. Majanduskasvu aeglustumine jõukohasele tasemele - mis EP hinnangul on 7-8% - on seetõttu meie kõigi huvides.
  3. Ette vaadates ongi küsimus selles, kuivõrd praegune ülikiire areng pärsib Eesti majanduse kasvupotentsiaali tulevikus. Kuigi nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele nii sise- kui välisturul on suur, on seda järjest raskem muuta reaalseks majanduskasvuks, sest ressursid tootmise suurendamiseks on piiratud. Eelkõige avaldab survet hinna- ja palgatõusuks tööjõupuudus. Oma värskes majandusprognoosis näeme siiski majanduskasvu suhteliselt valutut aeglustumist 8.3% järgneval ning 7.6% 2008. aastal. Inflatsioon püsib veidi ülalpool 4% ka järgneval paaril aastal ning peaks 2008. a hakkama alanema. Eesti eurotsoonist kõrgem inflatsioonitase on kiiresti arenevale majandusele (Eesti majandus kasvas 2005-2006 7-10 protsendipunkti kiiremini kui euroala majandus) igati loomulik ega kujuta meile hetkel ohtu. Tööpuudus jääb madalaks - 5% lähedale - ning hõive jätkab mõõdukat kasvu. Aeglustuma peaks ka laenukasv. Sellise tasakaalukama majanduse arengu üks oluline eeldus on palgakasvu ja tootlikkuse parem kooskõla.

Hea aeg muutusteks

  1. Kiire majanduskasvu aeg on hea reformide elluviimiseks. Kiire majandusarengu jätkusuutlikkuse tagamine (nii konkurentsivõime säilitamine kui ka ohtliku ülekuumenemise vältimine) eeldab stabiilset ja usaldusväärset majanduspoliitilist keskkonda. Lähiajal on olulisel kohal küsimused:
         Kuidas tulla toime tööjõu nappusega?
         Kuidas edendada majanduse paindlikkust ning kohanemisvõimet?
         Kuidas kindlustada soodsat ettevõtluskeskkonda?
  2. Eesti majanduse konkurentsivõime senist head taset tõendavad mitmed näitajad: viimaste aastate kiire ekspordikasv, väliskonkurentsile kõige rohkem avatud majandusharu, töötleva tööstuse kiire kasv ning suured välis- ja kodumaised investeeringud (sh välismaiste tootjatega konkureerivatesse sektoritesse). Eesti Panga läbiviidud uuring kinnitab, et Eesti ettevõtted muudavad hindu ning reageerivad välistele hinnamuutustele kiiremini kui EL ettevõtted keskmiselt. Sama uuring kinnitab, et 80% ettevõtetest on palgakujundus paindlik. Need on tugevused, mida peame hoidma ja edendama, et olla üleilmses konkurentsis edukad.
  3. Samas on nt ettevõtete asutamisaeg ja asutamiskulu Eestis kõrgem kui meie lähinaabritel Põhjamaades ja Balti riikides. Sama kehtib tööjõu maksustamise ning vallandamiskulude kohta. Ettevõtluskeskkonna paindlikkuse ja atraktiivsuse seisukohalt on need aga olulised näitajad.
  4. Nii või teisiti on lähiaja suurimaks väljakutseks töötajate hoidmine ja arendamine. Euroopa avanemine Eesti tööjõule on tõsine väljakutse. See, et ligikaudu 3% Eesti tööealistest elanikest töötab välismaal, on tõsiasi, mille üle kurtmine ei vii meid edasi. Majanduse kohanemisvõime eeldab tööjõu mobiilsust nii Eesti piires kui piiriüleselt. Tööturu avatus nii EL siseselt kui ka kolmandate riikide suhtes on meie majandusarengu ja heaolu kasvu jaoks oluline eeldus.
  5. Tootlikkuse kasvust kaks korda kiirem palkade reaalkasv tähendab meie majanduse konkurentsivõime olulist halvenemist. Eesti majanduse konkurentsivõime säilib ainult juhul, kui palkade ja tootlikkuse kasv ühtlustub. Kuid tootlikkuse suurendamine ei sõltu üksnes töötajate oskustest ja panusest. Samavõrra tähtis on ettevõtte juhtimine, strateegilised valikud ning õigeaegsed investeeringud.

Euro kasutuselevõtt

  1. Eesti majanduse arenguväljavaadetest rääkides ei saa mööda vaadata euroteemast. Euro kasutuselevõtt esimesel võimalusel on Eesti majanduse huvides. See on majanduse pikaajalise konkurentsivõime ning stabiilse arengu üks olulisi eeldusi.
  2. Eesti Panga prognoosi kohaselt ei ole me järgneval kahel aastal võimelised täitma inflatsioonikriteeriumi, mis tähendab, et euro kasutuselevõtt on ebareaalne 2008 ning ebatõenäoline 2009. a. Kuid euro „lõputu" edasilükkamise peamine risk on usaldusväärsuse kaotus. Fikseeritud vahetuskursi ja väikese avatud majanduse tingimustes on meie võimalused inflatsiooni otseselt mõjutada vägagi piiratud. Seetõttu on eriti oluline jätkata konservatiivse ja vastutustundliku majanduspoliitikaga, mis loob eelduse inflatsioonikriteeriumi täitmiseks tulevikus.
  3. Eurole ülemineku täpne kuupäev saab teatavaks vähemalt 12 kuud enne ühisrahale üleminekut, et kõik saaksid vajalikud ettevalmistused lõpule viia.

Kokkuvõtteks

  1. On üldteada tõde, et majanduse tõusutrendil kiputakse majanduse kasvunäitajaid alahindama ja majanduskasvu aeglustudes ollakse sageli liigoptimistlikud. Seetõttu soovin teile kõigile tarkust ja tasakaalukust äriplaanide koostamisel ja teostamisel.
Andres Sutt. Avakõne Väikeettevõtluse Arengukonverentsil 2006