Täna, 27. novembril rääkis Eesti Panga asepresident ANDRES SUTT Eesti Metsatööstuse Liidu üldkogul Eesti majanduse olukorrast ning väljavaadetest.

Majanduse viimastest arengusuundumustest rääkides tõstis Andres Sutt esile, et maailmamajanduse kasvutempo on viimastel nädalatel oluliselt aeglustunud ning finantskriisi mõju jõudnud reaalmajandusse ja tööturule. "Muutununud keskkonnas on kasvanud tõenäosus, et Eesti majandus areneb järgmisel aastal Eesti Panga riskistsenaariumi kohaselt, mil majanduse maht väheneb enam kui 2 protsenti. Samas kujunevad inflatsioon ja jooksevkonto defitsiit väiksemaks ning tööpuudus mõnevõrra suuremaks," rääkis Sutt.

Keskpanga asepresident rõhutas, et muutunud oludes on eriti tähtis sihipärane tegevus euro kasutuselevõtuks. "Seni on olnud suurimaks väljakutseks inflatsioonikriteerium, kuid tõenäosus selle täitmiseks on suurenenud 2010. aastal. Eesmärgi saavutamiseks on oluline vältida administratiivseid samme, mis võivad hindu tõsta. Samavõrra oluline on jätkata tugeva eelarvepoliitikaga. Eesti Panga prognoosi kohaselt on suurenenud oht, et eelarvedefitsiit kujuneb suuremaks kui euroalaga liitumist võimaldav 3 protsenti SKPst. Eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmine eeldab valmisolekut eelarve kulude oluliseks kärpimiseks," ütles Sutt.

"Pikaajaliselt ette vaadates Eesti majanduse konvergents jätkub ja Eesti kasvupotentsiaal jääb EL jõukamate riikidega võrreldes 2-3 protsendipunkti suuremaks. Kasvuvahe saavutamise eelduseks on stabiilne majanduskeskkond ehk euro kasutuselevõtt, ülejääki eesmärgistav eelarvepoliitika ja paindlik tööturg. Samuti konkurentsivõimelised ettevõtted, mis kasutavad praegust majanduse olukorda efektiivsuse tõstmiseks ja jätkavad investeerimist konkurentsivõime edendamiseks," rääkis Andres Sutt. Ta lisas, et uus kasvutsükkel eeldab varasemaga võrreldes ka enam innovatsioonikesksust nii era- kui avalikus sektoris, mille üheks oluliseks eelduseks on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline haridus.

Andres Suti esitlus avaldatakse Eesti Panga kodulehel.