Aeg hoida usaldust

Ilmar Lepik
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja

Suvi tõi lõpuks kauaoodatud positiivseid märke maailmamajanduse kasvu taastumisest. Siiski mööngem, et ainult USA korral on tegu sisulise paranemisega, euroalal oli teise kvartali majanduskasv nullilähedane. Samuti püsib endiselt muutuseta USA suur välisdefitsiit, millele on sel aastal lisandunud märkimisväärne eelarvepuudujääk. See seletab jätkuvalt tugevat euro ja dollari vahetuskurssi, mida euroala majanduskasvu nõrkus viimastel kuudel oluliselt mõjutanud ei ole.

Siiski näitab pikaajaliste intresside tõus nii USAs, Euroopas kui ka Jaapanis finantsturgude ootuste kiiret tõusu, millega võrreldavat pole kahe viimase aasta jooksul olnud. Suuremate keskpankade intressilangetused peaksid olema selleks aastaks läbi (baasintressid praegu: USA 1%, euroala 2%), ning alates 2004. aasta algusest oodatakse pigem kerget tõusu - seda eeldatavasti ka Eestis. Inflatsiooniootused on madalad, vahepeal kardetud deflatsiooni-hirm näib olevat selleks korraks möödas.

Tasakaalustumine võtab rohkem aega kui arvatud

Eesti majandus kasvas teises kvartalis 4,1 protsenti, mis samavõrra ületab euroala näitajat, seega jäi kasvukiiruse erinevus tasemele, kus see on olnud juba ligi kaks viimast aastat. Tänavu kasvab SKP Eesti Panga hinnangul 4,4 protsenti. Mullusega võrreldes on kasvutempo mõnevõrra alanenud, seda nii jätkuvalt nõrga välisnõudluse, möödunudaastase kõrge võrdlusbaasi kui ka investeerimisbuumi (ajutise?) taandumise tõttu.

Teises kvartalis oli Eesti inflatsioonimäär (0,7%) aegade madalaim, jäädes 1,3 protsendipunktiga alla euroala vastavale näitajale (2%). Aasta kokkuvõttes prognoosib Eesti Pank 1,5protsendist inflatsiooni. Eesti tarbijahindade alanemist nii madalale tasemele tingis eelkõige toiduainete ja kütusehindade langus, aga ka euro vahetuskursi tugevnemine.

Tööturg on jätkuvalt tugev, kuid palkade kiire kasv praeguse madala inflatsiooni tingimustes mõjub negatiivselt konkurentsivõimele. Suhteliselt heale tööturu olukorrale viitab teises kvartalis ja juulis jätkunud tööhõive kasv, kuigi töötus suurenes mõnevõrra, põhjuseks tööhuviliste isikute arvu kasv. Ebasoodsaks suundumuseks on tootlikkuse kasvu ületav keskmise palga suurenemine: esimeses kvartalis kasvas palgafond (11,1 protsenti) kiiremini kui SKP (9,3). Teises kvartalis kasvas keskmine palk siiski kahe protsendipunkti võrra vähem kui aasta algul. Eraisikute ootused on endiselt kõrgel, mis koos madalate intressidega hoiab kinnisvaraturgu üleval. Liigsuured ootused on jätkuvalt probleemiks, mis intressitõusu - mis iganes põhjusel - realiseerumisel võib laenu tagasimaksmise raskeks muuta.

Eesti majandusolukord oli teises kvartalis tasakaalukam kui aasta alguses, kuid see saavutati majanduskasvu aeglustumise hinnaga ning edasine areng eeldab välisnõudluse ulatuslikumat taastumist. Välispositsioon paranes eelnenud kvartaliga võrreldes ligi 12 protsendipunkti võrra SKPst; selle taga on eeskätt sisenõudluse kasvutempo alanemine. Nelja kvartali keskmine hinnang jooksevkonto defitsiidile jääb tõenäoliselt siiski varasemale tasemele (ca 14 protsenti SKPst). Seega taastus vaid aastatagune olukord, mida juba siis loeti tasakaalustamatuseks. Kiiret olukorra paranemist ei ole oodata, kuid praegused märgid näitavad, et tasakaalustamatus enam ei süvene.

Välisinvestorid on paigutanud juba aastaid oma kapitali Eestisse ehk piirkonda, mida oodatakse liituvat rikkama ning madalama riski ja kasumlikkusega majanduspiirkonnaga - Euroopa Liiduga. Viimaste kvartalite investeerimisbuumi on seletatud infrastruktuuri investeeringutega, mitmesuguste ühekordsete suurprojektidega ja muidugi eraisikute kinnisvarabuumiga. Kuid üheks teguriks on investorite suured ootused, mis kõige selgemalt väljendub kinnisvaraturul, aga ka muudes sektorites. Tegu on nii "tõeliste" kui ka spekulatiivsete investeeringutega.

Sarnased probleemid ka teistel liituvatel riikidel

Omaette teema on nn avansiline usalduskrediit - mis lähtub kõrgendatud ootustest arenenuma majanduspiirkonnaga liitumisel. Meenutuseks: 2001. aasta lõpus tõsteti üsna üksmeelselt pea kõigi liituvate riikide riigireitinguid. Tänaseks on neist kahel, Poolal (S&P, juuni 2003) ja Ungaril (Fitch, juuli 2003) reitingu väljavaade alandatud stabiilsest negatiivseks, põhjuseks suuresti probleemid eelarvepoliitikaga.

Turgude usaldus ei püsi iseenesest - ja sõltub kriitiliselt sellest, millist majanduspoliitikat aetakse. Selles valguses oli positiivne valitsuse otsus loobuda tänavusest teisest lisaeelarvest, kuigi juba esimene neist vähendas valitsussektori kui Eesti majanduse põhilise säästja rolli.

Riigieelarve tasakaalu säilitamine on Eestile vältimatu. Vastasel juhul võime sattuda uudistesse riigina, mille reiting hakkab langema. Tunnustust väärib, et valitsus lubab 2004. aastal, vastavalt senisele majanduspoliitikale, eelarve tasakaalu, mis kindlasti aitab Eestil üleilmse majandusliku ebakindluse ajal kindlamat kurssi hoida. Praegune olukord on suureks väljakutseks majanduspoliitikale, sest meie majandus on väliselt edukas, kuid seesmiselt tasakaalustamata.

Avaldatud: 
08.09.2003
Väljaanne: 
Äripäev