Ajaloo jäljed Euroopa rikkusel

Tairi Rõõm
Tairi Rõõm
Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja

2015. aastal saame teada, kuidas jaotub inimeste vara Eestis. Tänavu kevadel Euroopas palju kõneainet pälvinud leibkondade finantskäitumise ja tarbimise uuring on uudne eelkõige selle poolest, et see võimaldab võrrelda eri riikide leibkondade varade väärtust ning hinnata, kui suured on nende netovarad (varad miinus kohustused). Varem selliseid sarnase metoodika järgi kogutud ja töödeldud andmetel põhinevaid võrdlusi tehtud polnud.

Uuringu esimese laine küsitlused viidi läbi 2010. ja 2011. aastal 15 riigis ehk hõlmatud olid kõik euroala maad välja arvatud Iirimaa ja Eesti. Eesti jäi esimesest lainest kõrvale seetõttu, et me liitusime euroalaga alles 2011. aastal. Nii Eesti kui ka Iirimaa osalevad uuringus alates käesolevast aastast, mil uuringut viiakse läbi teist korda.

Uuringu enim meediatähelepanu pälvinud osast ilmnes, et vaadeldud euroala riikidest on varad kõige võrdsemalt jaotunud Slovakkias. Ehkki Eesti kohta veel andmeid pole, võib arvata, et meie varade jaotus sarnaneb pigem Slovakkia kui „vanade“ EL-i liikmesriikidega. Sarnaselt Slovakkiale on ka Eestil selja taga 45 aastat nõukogude okupatsiooni, mille jooksul polnud võimalik varasid akumuleerida (see oli mingil määral siiski võimalik, aga tunduvalt piiratumas ulatuses kui kapitalistlikes riikides).

Nii Eestis kui ka Slovakkias leidis pärast teist maailmasõda aset varade natsionaliseerimine. Kuigi 1990-ndatel aastatel pärast taasiseseisvumist varasid tagastati, võib siiski arvata, et varade akumulatsiooni järjepidevus oli piisavalt pikaks ajaks katkenud ning varade tagastamine nende algset jaotust ei taastanud. 45 aasta jooksul polnud ei Eestis ega ka Slovakkias võimalik ettevõtteid pärandada.

Koos ettevõtte varadega pärandavad vanemad lastele sageli edasi ka selle juhtimise oskused ning soovi jätkata pikaajalist omandisuhet. Seegi soodustab varade koondumist väheste perekondade valdusesse. Koondumine on seda ulatuslikum, mida stabiilsem on olnud majanduse areng pika, mitmeid põlvkondi hõlmava perioodi jooksul ning mida vähem on minevikus aset leidnud omandisuhete ulatuslikke muutusi, nagu revolutsioonid, sõjad, varade natsionaliseerimine jne.

Eestist ollakse harjunud mõtlema kui riigist, kus ebavõrdsus on suurem kui Euroopas keskmiselt. See on tõsi, kui võrrelda sissetulekute jaotust. Ent varade osas, nagu öeldud, võib arvata, et need on võrdsemalt jaotunud kui „vanades“ ELi liikmesriikides.

Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu küsitlus, mis meile selle teema kohta täpsemad teadmised annab, toimub praegu – 2013. aasta märtsist juunini. Uuringut viivad läbi Eesti Pank ja statistikaamet. Andmete kogumiseks võetakse ühendust ligikaudu 4000 leibkonnaga. Sellele järgneb andmete töötlemine ning Eesti küsitluse tulemused on plaanis avaldada 2015. aasta alguses.

Lisaks andmetele varade kohta annab uuring hulgaliselt infot ka valdkondades, mis on olulised keskpankade finantsanalüüsi jaoks. Näiteks intressimäära tõusule reageerivad leibkonnad erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad on netolaenuvõtjad või netosäästjad. Kui intressimäära tõstetakse, siis leibkonnad, kelle laenud ületavad sääste, vähendavad tarbimist. Netosäästjate puhul on vastupidi – nemad pigem suurendavad tarbimist. Seega on sellealased andmed olulised rahapoliitika mõju analüüsimiseks. Lisaks on oluline teada, kas suuri laene võtnud leibkonnad on kogunud ootamatute sündmuste (nagu näiteks töö kaotamise) puhuks piisavalt finantspuhvreid, kui suure osa sissetulekutest kulutavad leibkonnad laenude teenindamisele jne. Uuring annab teavet, mis aitab meil majanduse toimimist paremini mõista.

Avaldatud: 
10.05.2013
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht