A. Alber: Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada [intervjuu]

Eesti Panga presidendi nõuniku Andrus Alberi hinnangul tõusevad iga aasta alguses mingid hinnad, sõltumata sellest, kas me oleme juba eurole üle läinud või mitte.


ANDRUS ALBER, kas pärast euro kasutuselevõttu tuleb hinnatõus või mitte?
Eurooplased ütlevad vahel emotsionaalselt, et euro on ju teinud asjad kallimaks, kuna Saksa marga või Prantsuse frangi ajal olid hinnad madalamad. Samas pole üheski riigis 2006. aasta alguses hinnad samad, mis nad olid 2002. aasta alguses. Ka Rootsis, Taanis, Austraalias või Lätis, kus pole eurot, on mõned hinnad tõusnud.

Inflatsioon on majanduse normaalne kaasnähe kõikides riikides, sõltumata sellest, kas neis on euro või mingi muu raha. Nii et selles mõttes euro kui valuuta tulek iseenesest hüppelist hinnatõusu ei too. Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku ühekordne mõju oli 0,1-0,3%, mis ei ole võrreldes üldise inflatsioonitasemega oluline.

Miks siis just vanemad inimesed kardavad?
Kindlasti ei ole alust hirmudel, et kui me 31. detsembril läheme magama, on ühed hinnad ja järgmisel hommikul on need 2-3 korda kõrgemad. Soomes on paljud hinnad tõesti kõrgemad kui Eestis, kuid seda mitte seetõttu, et seal on euro, vaid sellepärast, et inimeste elatustase võimaldab maksta kallimate kaupade ja teenuste eest. On ju ka eurot mitte kasutavates Rootsis ja Norras hinnad palju kallimad kui Eestis.

Samas, kui inimesed ja meedia räägivad pidevalt sellest, et euro tulekul justkui peavadki hinnad märgatavalt tõusma, siis on kaupmehel lihtne euro tulekul hindu tõsta. Kõik tõdevad, et näe, läkski nii, nagu kartsime. Kõik mäletavad ELiga liitumise eelset “suhkrupaanikat”. Nii ei imestanudki keegi selle üle, et suhkur maksis ja maksab ka praegu Eestis rohkem kui mitmeski teises ELi riigis.

Kas 1. jaanuarist 2007 läheme eurole üle või mitte?
Eesti eesmärgiks on jätkuvalt 1. jaanuar 2007. Lõplikult saab liitumistähtaeg aga selgeks, kui koostöös ELi ametkondadega on hinnatud Eesti majanduse olukorda ning otsustatud, et Eesti on euro tulekuks valmis.

Eesti peamine probleem on inflatsioonikriteerium, mille täitmine kõrgete kütusehindade tõttu võib osutuda keeruliseks. Sama raskes seisus on ka Leedu.

Mis kasu saab tavakodanik euro tulekust?
Ligi kolmveerand praegustest pangalaenudest on võetud juba eurodes, nii et devalveerimisrisk mõjutab paljusid. Samuti huvitab kõiki laenuvõtjaid, et intress ei tõuseks järsult.

Lihtsamaks muutub reisimine. Hinnanguliselt tegid eestimaalased 2005. aasta 9 kuu jooksul üle 400 000 ööbimisega väliskülastuse eurot kasutavatesse riikidesse, lisaks ühepäevased sõidud Soome ja mujale. Seega kaob kümnetel tuhandetel Eesti inimestel vajadus pidevalt eurosid ja kroone omavahel vahetada.

Samuti muutub lihtsamaks hinnavõrdlus eri riikides, teisalt avaldab see ka survet kaupmehele, kui tarbijad näevad, et juba täna maksab nii mõnigi asi Eestis rohkem kui Helsingis või Berliinis.

Mil moel on eurole üleminek teistsugune kui omal ajal krooni kasutuselevõtmine?
Eurole üleminek ei ole mitte ühelgi moel võrreldav 1992. aasta rahareformiga. Me ikkagi vahetame antud juhul ühe stabiilse vääringu teise vastu. Meenutaks kas või seda, et rahareform toimus ajal, mil Eesti aastane inflatsioon oli üle 1000%. Praegu on see 3-4%.

Eurole üle minnes vahetatakse kõik Eesti kroonid, mis inimesel on - olgu sularahana või pangakontodel -, ümber ühe ja sama kursiga 15,6466 - nii nagu on ka tänasel päeval krooni kurss euro suhtes. Mingit teenustasu ei võeta. Ajalist piirangut ei ole. Pole vaja karta, et säästud kaovad.

Mis saab pensionidest?
Mitte kellegi pension ei muutu euro tulekuga väiksemaks. Pension arvutatakse ümber ametliku kursiga 15,6466, nagu ka palgad, kaubad, teenused. Riik on isegi lubanud kõik pensionid ja toetused ümardada elanikele soodsas suunas.

Algul võivad küll eurodes numbrid tunduda väiksed, kuid see on vaid petlik mulje, sest sisuliselt ei ole 200 eurot vähem väärt kui 3129 krooni ja 30 senti.

Selleks et inimesed saaks harjuda uute numbrite ja suurusjärkudega, kohustab valitsus kõiki kaupmehi näitama juba enne eurole üleminekut hindu kahes vääringus, nii eurodes kui kroonides.

Kuidas käib rahavahetus maapiirkondades, kui lähim pank on kilomeetrite kaugusel?
Eestis elab tõesti päris palju inimesi valdades, kus puudub pangakontor, kuid ka neil ei maksa muretseda. Esiteks saavad nad veel kaks nädalat pärast euro tulekut tasuda kroonidega kõigis kauplustes. Teiseks, kui neil on kogunenud veidi suurem summa sularaha, võivad nad selle mõnes pangas rahulikult ära vahetada ükskõik millal pärast europäeva. Lisaks on arutlusel võimalus kaasata osades piirkondades rahavahetusse ka Eesti Posti esindused.

Kas sularahaautomaatidest saab juba 1. jaanuarist sularaha eurosid? Kas ka müntides?
Päris kõikidest automaatidest europäeva esimestel tundidel eurosid ei saa, aga teeme ühiseid pingutusi, et 48 tunni jooksul hakkaksid kõik sularahaautomaadid väljastama eurosid. Münte sularahaautomaadid ei väljasta.

Mis on kõige väiksem ühik?
Mündina on 1 eurosent kõige väiksem. Meie vääringus oleks see pisut rohkem kui 15 senti. Inimestel peab tekkima uus emotsionaalne suhe müntidesse. Et 2eurone münt on rohkem väärt kui 25kroonine paberraha.

Läti on selles mõttes väga hea näide - seal on kõige väiksem rahakupüür 5 latti, mis on rohkem kui 110 krooni. Ja ometi ei tekita suures osas müntides arveldamine Lätis mingit probleemi, inimesed on sellega harjunud.

Kas nüüd tuleks kõik säästetud kroonid sellel aastal ära kulutada?
Kindlasti mitte. Mingit ajalist piirangut kroonide vahetuseks ei ole. Kui inimene leiab kroonid aastal 2010, siis ta poes nendega enam maksta ei saa, aga nende väärtus pole kuhugi kadunud. Ka siis vahetab Eesti Pank selle raha eurodeks.

Mida peavad ettevõtjad tegema?
Keskmisel ettevõtjal on kindlasti mingi raamatupidamise infosüsteem, kassasüsteem, laosüsteem. Ta peaks vaatama, kas tal on võimalik kõiki neid arvestusi edaspidi eurodes teha või on tal mingi puht tarkvaraline piirang.

Kui kõik väikefirmad lähevad IT-firmade ukse taha alles 15. detsembril, siis vaevalt et kahe nädalaga suudetakse kõigi probleemid lahendada.

Poodnikul tekib kohustus paralleelkäibe perioodil arveldada nii kroonides kui ka eurodes. Praktilisi ettevalmistusi selleks pole mõtet kaugusse lükata, sest need tuleb teha niikuinii. Tänavu on plaanis saata nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele euroalaseid infokirju ja tutvustavaid brošüüre. Võimalikele küsimustele saab juba peagi leida vastuse euroveebist aadressil www.euro.eesti.ee.

Kas Eesti Pank pannakse pärast euro kasutuselevõtmist kinni?
Aeg-ajalt on olnud lugeda arvamusi, et Eesti Pank justkui kaoks ja tema reservidest vabaneks miljardeid kroone. See on müüt. Kõik Eesti Panga tegevused jäävad alles. Ma arvan, keegi ei eelda, et Lõuna-Itaalias tegeleks euro sularaha ringluse korraldamisega Frankfurdis asuv Euroopa Keskpank, seda teeb ikka Itaalia Panga kohalik esindus.

Tasub ehk rõhutada, et euro-ala toimimist korraldab Euroopa Keskpankade Süsteem, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja riikide keskpankadest. Näiteks Luxembourg’is asutati 1998. aastal keskpank iseseisva institutsioonina koos kõigi keskpanga ülesannetega, vastasel korral poleks Luxembourg saanud eurot kasutusele võtta.

Mis saab krooni kattevarast?
Krooni kattevara muutub lihtsalt euro kattevaraks, sest ka euro sularaha emiteerimisega seotud kohustused on suuremas osas Eesti Panga bilansis.

Kuidas toimub eurole üleminek
 - Alates euro käibeletuleku päevast kehtib kahenädalane üleminekuperiood, kus sularahas makstes kehtivad nii eurod kui ka kroonid.
 - Lepingulistes suhetes ja majandusarvestuses toimub järsk eurole üleminek, s.t ilma üleminekuperioodita.
 - Kõik pangakontodel olevad kroonisummad arvestatakse automaatselt eurodeks selle käibeletuleku hetkel.
 - Eurosid saab ka sularahaautomaatidest, kus üleminek eurole peaks toimuma esimese 48 tunni jooksul.
 - Pangad vahetavad ilma teenustasuta ja ametliku kursiga kroone eurodeks terve 2007. aasta.
 - Eesti Pank vahetab kroone eurodeks ilma tähtajata, s.t ka 10 või 20 aasta pärast.

Avaldatud: 
02.02.2006
Väljaanne: 
Maaleht