Ardo Hansson: majandus ei vaja lisastiimuleid

Eesti Panga president Ardo Hansson toonitas intervjuus Postimehele, et erinevaid näitajaid koos hinnates ei vaja Eesti majandus hetkel lisastiimulit.

Ardo Hansson

Uue koalitsioonilepingu läbirääkijad on lubanud majandus- ja maksutemaatika tulemustest teada anda reedel või hiljemalt laupäeval, kuid seni pole peale üksikute infokildude peaaegu midagi teada.

Eesti Panga president Ardo Hansson, kelle käest küsisid arvamust ka läbirääkijad, ütles Postimehele, et ta pole isegi proovinud jälgida infot, mis koalitsioonikõnelustelt tuleb.

«Need võivad olla kuulujutud ja ei tarvitse lõpplepingusse tulla,» põhjendas Hansson oma leigust. Keskpanga presidendi sõnul ei taha Eesti Pank sõna võtta mikroküsimustes, mis on pigem päevapoliitilised.

«Kas rohkem korjata ühte või teist maksu, kas õhuke riik või paksem riik, kas kulutada nii või kulutada naa, seda me väga ei kommenteeri. See on rohkem päevapoliitiline teema,» selgitas keskpanga president. «Meid huvitab pigem üldine tasakaaluteema – stabiilsus, jätkusuutlikkus, majanduse tasakaal. Ja jälle, kuna me ei ole neid detaile näinud, siis me ei oska neid kommenteerida,» lisas ta.

Eesti Panga jaoks on olulised kaks teemat, millest üks on lühiajaline ning teine pikaajaline. Lühiajaline teema on see, kas majandus oma hetkeseisu juures vajab lisastiimuleid või mitte.

«Vaadates kõiki andmeid, on meie seisukoht, et seda ei ole vaja,» ütles Hansson. Kui vaadata lühiajaliselt, siis on Eesti majandus praegu eripalgeline. Ühest küljest ei ole majandusnäitajad just väga tugevad. See otsekui viitab asjaolule, et oleme madalseisus. Teisest küljest, kui vaadata tööturunäitajaid, paistab, et meie majandus kuumeneb üle – kõrge tööhõive, palgad kasvavad, töötuse määr on suhteliselt madal, ettevõtted kurdavad eelkõige tööjõupuuduse üle ja vabu töökohti on väga palju.

«Kõik need näitajad viitaksid klassikaliselt sellele, et majandus hakkab kasvama üle oma potentsiaali. Kui lühiajaliselt seda veel stimuleerida, siis palgasurve suureneks, ettevõtete kasumlikkus oleks veelgi rohkem löögi all. Mida vähem kasumlikkust, seda väiksem on ettevõtete investeerimisvõimalus ja seda madalam on tulevikus kasvupotentsiaal,» selgitas Hansson.

«Lühiajaliselt me stiimulivajadust ei näe, pikaajaliselt näeme loogikat, et praegusel ajal tuleks koguda pigem rohkem puhvreid kui vähem,» toonitas ta. Teine teema on see, kuidas seada keskpikka raamistikku.

«Meie seisukoht on, et eelarvetasakaalu eesmärgistamine keskpikas perspektiivis on õige, sest võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on meie majandus volatiilsem, mistõttu vajame rohkem puhvreid kui mõni teine riik. Meie demograafia ei ole nii hea, mis tähendab, et võrreldes praegusega on meil tulevikus vähem töökäsi ja rohkem abivajajaid,» selgitas Hansson.

«Tulevikus saab meil eelarve koostamine raskem olema,» toonitas ta. Kui Eesti majandus areneb edukalt ja me kasvame, siis on meil edaspidi saada vähem eurorahasid kui praegu. Praegu saab meie eelarve aastas umbes 2–2,5 protsenti SKTst tasuta raha.

«Kui mõtleme, et meie eesmärk on nominaalses tasakaalus eelarve, siis võiks öelda, et tegelikult on meie eelarve kahe protsendiga miinuses. Kui meil ei oleks seda euroraha, aga tahaksime samapalju kulutada, oleks meil tegelikult kaheprotsendiline puudujääk,» sõnas keskpanga president.

Hanssoni sõnul on tulevikus meie eelarve koostamine tunduvalt keerulisem, mistõttu võiks tuleviku nimel praegu puhvreid hoida.

Eesti Panga seadus ütleb, et Eesti Pank on vabariigi valitsuse nõustaja ja valitsus peaks olulistes küsimustes keskpanga nõu kuulama. «Valitsus võiks meie arvamust küsida,» arvas Eesti Panga president.


Intervjueeris Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja

Avaldatud: 
16.11.2016
Väljaanne: 
Postimees