Ardo Hanssoni intervjuu ajalehele Süddeutsche Zeitung

Märksõnad: 

Intervjueeris Markus Zydra 18. detsembril 2014
Avaldatud 20. ja 23. detsembril 2014

SZ: Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu on arutanud aktsiate, võlakirjade ja kõigi muude varade ostmist peale kulla. Kas see on meeleheite märk?

Hansson: Mõistlik on vaadata kogu pilti ja arutada kõiki võimalusi. See lähenemine on ausam võrreldes sellega, kui hakata kohe alguses mõnda võimalikku meedet välistama. Intressimäärad on langetatud madalaima võimaliku tasemeni, selles vallas ei saa enam midagi teha. Kõikide võimalustega arvestamine on seega loomulik osa arutelust.

SZ: Kas Teie arvates on euroala madal inflatsioonimäär (novembris 0,3%) probleemne?

Hansson: Minu arvates ei peaks reageerima ühele kindlale numbrile, kuigi meile antud pädevuse järgi peame hoidma inflatsiooni keskpikas perspektiivis 2% juures. Selles mõttes oleme tehnokraadid ja peame madalale inflatsioonile reageerima.

SZ: Kas Te olete mures?

Hansson: Kui madala inflatsioonimäära tõttu ei püsi enam inflatsiooniootus ankurdatuna, siis jah. Inimeste ootusi, nagu kui palju alla 2% hinnatõusu oodatakse, on väga raske mõõta ja see on lõpptulemusena ikkagi hinnanguline.

SZ: Kas Teile ei meeldi see mõte, et EKP võib hakata ostma riigivõlakirju?

Hansson: Ma olen skeptiline ja mind huvitab, kui efektiivne selline meede oleks. Kui EKP ostab euroala riikide võlakirju, siis alaneb võlakirjade tulusus veelgi. Nende tulusus on aga juba praegu kõigi aegade madalaim. Riikide valitsused saaksid seejärel rohkem laenu võtta, kuna intressikulu on väiksem. Sellisel juhul tekib küsimus, kas EKP tegeleb valitsuste rahastamisega, mis on keelatud.

SZ: EKP nõukogu liikmete seas on kuulda arvamust, et riikide keskpangad võiks osta oma riigi võlakirju, näiteks Itaalia keskpank ostab Itaalia riigi võlakirju. Sel juhul kannaks riski Itaalia, mitte Euroopa maksumaksja ning EKP bilanss püsiks riskivaba.

Hansson: Jah, see on omaette küsimus – kuidas peaks risk olema jagatud ning kui palju riski peaks iga riik kandma. Seejuures püsib potentsiaalne mure, et teatud riikide võlakirjade ostmise kaudu tegeleb EKP valitsuste rahastamisega. Me teame, et euroalal on erakondi, kes on lubanud võimule saades hakata riigi võlga restruktureerima. EKP teab seega, et on olemas risk raha kaotada, me loeme selle kohta lehtedest iga päev. Kas EKP peaks seda teades ikkagi riikide võlakirju ostma? See on juba iseenesest piiride tunnetamise küsimus. Mõni keskpankur ütleb, et laenukahju suure riski korral ei peaks seda riski  võtma.

SZ: Sellest hoolimata toetab riigivõlakirjade ostmist enamik EKP nõukogu liikmetest. Miks?

Hansson: Riigivõlakirjade turg on suurim väärtpaberiturg. Kui eesmärk on osta palju, siis just riigivõlakirjade turule peabki minema. Erinevad arvamused on loomulik, alati on kellelgi teistsugused põhimõtted või teise koolkonna seisukohad. Sama olukord on ka Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Ühendkuningriigi keskpangas.

SZ: Kas Draghi lubatud summast euroalale piisab?

Hansson: Ma pole kindel, kas kindla mahu eesmärgistamine on sobiv lähenemine. Pigem peaks eesmärgistama inflatsioonimäära, mida soovitakse mingi aja jooksul saavutada, ning laskma turul otsustada, kui palju on selle jaoks vaja osta.

SZ: Milline näeks välja kompromiss EKP nõukogus?

Hansson: Ma ei tea, aga isiklikult vajaksin vastuseid, millal tekib konflikt kvantitatiivse leevendamise ja valitsuste rahastamise keelu vahel. Igal EKP võimalikul valikul on oma puudused. Mittemidagitegemisel on samuti oma puudused. Oleme seega keerulises olukorras ja püüame hea otsuse nimel arvestada kõigega.

SZ: Kas Teie arvates võetakse järgmisel kohtumisel 22. jaanuaril vastu otsus rahapoliitika kvantitatiivse leevendamise kohta?

Hansson: Me peame ootama ära uued andmed. Geopoliitilise olukorra ja nafta hinna languse tõttu on volatiilsus väga suur, mis muudab keskpika ettevaate hindamise keerulisemaks.

Avaldatud: 
20.12.2014
Väljaanne: 
Süddeutsche Zeitung