Ardo Hanssoni intervjuu uudisteagentuurile Bloomberg

Märksõnad: 

Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson kommenteerib riigivõlakirjade võimalikku kokkuostmist, deflatsiooni, nafta hindu, vahetuskursse, Kreeka olukorda, majandusväljavaadet ja Eestit. Hansson, kes on ühtlasi Eesti Panga president, avaldas oma mõtteid eile Frankfurdis toimunud intervjuul.

Deflatsiooniohu kohta:

„Koguinflatsioon on praegu negatiivne, kuid kui mõelda deflatsioonist, mis on midagi väga laiapõhjalist, mis hõlmab hulka riike ja sektoreid, mis hakkab mõjutama inimeste tarbimis- või investeerimisvalikuid, siis minu arvates me veel nii kaugel ei ole. Inflatsiooni mõjutab täielikult üks tegur: energia. Koguinflatsioon on kahanenud vastavalt sellele, mida sellel tasemel nafta hinna puhul võikski oodata. Samas oli alusinflatsioon detsembris pisut suurem kui aasta varem, nii et see näib suhteliselt stabiilne.“

„Koguinflatsiooni tuleks jälgida, kuid samas on selles näitajas praegu väga palju eksitavat müra. Olukorrast saab palju paremat aimu, kui vaadata alusinflatsiooni ja inflatsiooniootusi. See on jällegi keeruline, kuna neid tuleb kuidagi tuletada. Pelgalt ühe näitaja põhjal hinnata ei saa, sest pole sellist täppisteadust, mis ütleks, et see üks näitaja on õige.“

„Tavapärases rahapoliitikas peaksime neid inflatsiooniootuste näitajad vaadates ilmselt tõdema, et midagi on vaja ette võtta. Kuid praegune olukord on selline, kus valikud on keerulisemad. Me peame mõtlema efektiivsuse, mõjususe, kõrvalmõjude jms peale. Tänane maailm ei ole lihtne.”

Majanduskasvu kohta:

„Inflatsiooniprognooside järgi ei arva keegi, et inflatsioon hakkab järsku märgatavalt kiirenema. Me ootame, et majanduskasv ja inflatsioon kiirenevad, kuid paratamatult on see aeglane protsess. Kui mõelda majanduskasvu keskkonna peale, siis ei olegi see tegelikult nii halb: konkurentsivõime paraneb, intressimäärad on soodsad, maailmamajanduse prognoosid on paranenud, tootmisvõimsuse rakendamine on pisut tõusnud, nafta hinna šokk on positiivne. Kõiki neid tegureid arvestades peaks nõudlus investeeringute järele mõneti kasvama. Ma ütleks isegi, et euroala selle aasta majanduskasv võib osutuda prognoosidest pisut paremaks. Koguinflatsioon võib muidugi nafta hinna tõttu aeglustuda, kuid kui majanduskasv elavneb, hakkab arvatavasti ka inflatsioon kiirenema. Nii pea seda küll ei juhtu, kuid ka deflatsioonispiraalist oleme veel kaugel.“

Nafta hinna languse kohta:

„Suuremale osale euroala majandusele on nafta hinna langus väga hea uudis. Euroalale, mis on nafta netoimportija, peaks see olema rohkem kasulik kui kahjulik. Ma ei kujuta ette olukorda, kus nafta hinna tõusu üle rõõmustatakse. Asjaga on aga siiski seotud üks konks: nafta hinna languse tõttu võib inflatsiooniootuste juhtimine muutuda pisut raskemaks. Kuid samas ei tohiks me ära unustada, et kokkuvõttes on nafta hinna langus majanduse jaoks stimuleeriv.“

„See suurendab inimeste ostujõudu ja isegi kui mõned inflatsiooniootuste näitajad on mõne aja tagusega võrreldes langenud, siis hetkel ma inflatsiooniootuste kontrolli alt väljumist ei näe.“

Vahetuskursside kohta:

„Arvestades nafta hinna mõju edasikandumist ülejäänud majandusse ja seda, et see võtab aega, oleme nullinflatsioonile väga lähedal, kui just nafta hind tõusma ei hakka. Üks tegur, mis võiks arengut vastupidises suunas mõjutada, on euro odavnemine.“

„Olenevalt vahetuskursi muutuste ulatusest kandub suur osa neist varem või hiljem üle ka hindadele. Kui nafta hind langeb, siis mõjutab see kohe inflatsiooni, kuid teistes sektorites võib võtta aega, kuni muutused tarbijahindades kajastuvad. Euro kursi odavnemine võib seega inflatsiooni tõsta.“

„Vahetuskurssi EKP muidugi ei suuna, kuid kursi hiljutine langus peaks mingil hetkel toetama hinnataseme mõnetist tõusu. Selles mõttes toetab see kindlasti hinnastabiilsust. Kuid nagu öeldud, meie seda ei suuna ja see on kõigest üks paljudest teguritest. See on kaudne ja viivitusega toimiv kanal. Euro odavnemise peamine põhjus seisneb arvatavasti eri riikide erinevates majandustsüklites. Samal ajal kui mõni keskpank hakkab juba erakorralistest rahapoliitilistest meetmetest väljuma, on euroala erinevas olukorras. See erinevus vahetuskursi arengut mõjutabki.“

Kreeka kohta:

„Ma ise peaksin riigivõlakirjade, sh Kreeka omade, kokkuostmise väljakuulutamist jaanuaris problemaatiliseks. Kõigil riigi võlakirjade kokkuostmise võimalustel on mingid eelised, kuid ka mitmed puudused. Üks neist on võimalik vastuolu valitsuste rahastamiskeeluga. See on tegelikult kõige tähtsam puudus, sest sellest reeglist kinnipidamise kohustus tuleneb meile asutamislepingust. Puudustega võib leppida majanduslikes küsimustes, kuid rahastamiskeeld on ette nähtud Euroopa õigusega ja seda heal põhjusel, ajalooliste kogemuste pärast. Me ei taha, et tekiks olukord, kus me teeme asju, mis on kasulikud lühikeses perspektiivis, kuid lähevad meile kallimaks maksma pikas perspektiivis. Nii et kui on võimalus, et keegi tuleb ja ütleb, et kavatseb võla restruktureerida, siis oleks selliste võlakirjade kokkuostmine väga piiripealne juhtum.“

Riigivõlakirjade kokkuostmise kohta:

„Üks võimalus on kokku osta ainult AAA-reitinguga riigivõlakirju. Kõigel on oma eelised. Selle võimalusega saaks ära hoida palju moraaliriski ja rahastamiskeeluga seotud probleeme, kuid samas kahaneks sellega efektiivsus ja tekiks küsimus, mida sellega saavutada tahetakse. Mida me ka kokku ei ostaks, on oodata, et tootlus langeb. Kas me tõesti tahame, et nende AAA-reitinguga riigivõlakirjade tootlus veelgi langeks? Nii et keskendumine juba niigi väga kallitele võlakirjadele on igal juhul problemaatiline. Kõigil võimalustel on oma probleemid. Mitte midagi teha oleks raske, midagi teha samuti, nii et kokkuvõttes on see väga keeruline kulude ja tulude hindamine.“

„Kaaluda maksab ka seda, et riigivõlakirju ostavad kokku riikide keskpangad. Selle ilmne eelis on see, et ei teki ühiseid riske, kuid teisalt kahaneks selle kaudu ka rahapoliitika ühtsus. Meie rahapoliitika esmane põhimõte on ikka olnud riskide jagamine. Riske mitte jagada on valdavalt erand.“

„Kui millalgi oleks tehtud poliitiline otsus emiteerida rohkem Euroopa tasandi võlakirju ja seda oleks peetud heaks mõtteks, siis oleks meil lihtsam toimida nagu teised keskpangad ja võlakirju kokku osta. Kuid me oleme täiesti teistsuguses olukorras, kus valdav osa võlast on emiteeritud riikide, mitte Euroopa tasandil. Küsimus on selles, kas on mõtet luua sarnane olukord mõne teise kanali kaudu. Kardan, et oleme siiski olukorras, kus peame tunnistama, et erineme teistest keskpankadest.“  

„Pelgalt soovimisest, et olukord oleks teistsugune ja me elaksime teistsuguses maailmas, ei piisa. Euroopa lihtsalt ei ole niimoodi üles ehitatud, et EKP saab hõlpsasti riigivõlga kokku osta.“

Ettevõtete võlakirjade kokkuostmise kohta:

„Me peaksime ettevõtete võlakirjade turgu lähemalt vaatama. Arvestades, mida me püüame saavutada – pisut kiiremat inflatsiooni kui praegu –, saame seda teha nõudluse elavdamise kaudu. Nõudlus võib lähtuda valitsus- või erasektorist. Ma leian, et olukorras, kus riigivõlg ulatub 90 protsendini SKPst, ei peaks me valitsusi ajendama oma puudujääke veelgi suurendama. Niisiis jääbki veel vaid erasektor. Veel täpsemalt öeldes: meie eesmärk on panna erasektor rohkem kulutama ning selleks võiks kasutada erasektori võlainstrumente. Selle tee puudus on muidugi see, et ettevõtete võlakirju on vähem ja neid on praktikas ka raskem osta. Ka saavutatav maht oleks nende puhul väiksem, kuid ma usun, et see oleks kvalitatiivselt  parem lähenemine, kuna ära langevad rahastamiskeeluga seotud probleemid, finantsstabiilsusega seotud muresid on vähem ja reformimissurve valitsustele jääb alles. Nende võlakirjade puhul oleks seega kvantitatiivne mõju ehk väiksem, kuid mõju kvaliteet parem, ja see oleks paremini kooskõlas meie eesmärgiga.“

„Loomulikult ei taha me sattuda olukorda, kus näime eelistavat teatavaid ettevõtteid, ja me peaksime ostmisel olema ettevaatlikud, kuid ettevõtete võlakirjad on kahtlemata võimalus, mida tasub kaaluda.“

Riigiüleste institutsioonide võlakirjade kokkuostmise kohta:

„Riigiüleste institutsioonide võla kokkuostmine oleks vähem problemaatiline kui riigivõlakirjade kokkuostmine. Sellega langeks ära palju rahastamiskeelu ja ühise riskiga seotud probleeme. Euroopa on tervikuna otsustanud neid emiteerida, nii et sellel tasemel on vastastikused võlad juba kokku lepitud ning me tegutsemegi selles raamistikus. Üks puudusi võib olla see, et saavutatav maht on väike.“

Viimaste rahapoliitiliste meetmete kohta:

„Võib väita, et need instrumendid on mingisugust mõju juba avaldanud. Pangad annavad nüüd erasektorile laenu madalama intressimääraga kui mõned kuud tagasi. Küsimus on selles, kui palju kannatust on kellelgi, et ära oodata nende meetmete mõju avaldumine. Kui te loodate, et need kanalid toimivad üleöö, siis seda ei juhtu. Ei ole mõtet iga paari kuu tagant uusi meetmeid rakendada, kui seniste mõju ei ole veel täielikult avalduda jõudnud.“

Euroopa Keskpanga bilansi kohta:

„Minu jaoks on bilansi ülesehitus ja detailid sama tähtsad kui maht. On problemaatiline keskenduda vaid ühele teemale ja unustada teised. Bilansis võib olla mahult palju varasid, mille abil ei saavuta suurt midagi, või siis väiksemas mahus finantsinstrumente, mille abil saab saavutada üsna palju. Minu arvates on kvaliteet sama tähtis kui kvantiteet. Bilansilisi eesmärke saab alati täpsustada, kuid tähtsam on küsida, kas ikka maksab minna seda teed, et keskenduda ainult ühele numbrile.“

Eesti kohta:

„Palkade kasv on pisut mõõdukamaks muutunud. Varem oli see 7–8 protsendi, nüüd 5–6 protsendi vahemikus. Ka majanduskasv on pisut parem, kui me veel pool aastat tagasi arvasime. Nii et tootlikkuse ja palkade kasvu vaheline lõhe on kuue kuu taguse ajaga võrreldes kahanenud.“

„Meil oli kaks peamist tasakaalustamatust tekitavat tegurit: palgatõus ja eluaseme hindade tõus. Viimane on samuti aeglustunud, nii et meie tasakaalustamatused on võrreldes poole aasta taguse ajaga vähenenud. Väliskeskkonda arvestades ei ole Eesti majanduslik olukord üldsegi halb. Majanduskasv oli mullu 2 protsenti, tänavu samuti. See pole küll see, millega me kunagi harjunud olime, kuid toona toetas meie majanduskasvu ka see, et meie naabritel läks majanduslikult väga hästi. Praegu ei lähe Soomel kuigi hästi ja Venemaal ei lähe ilmselgelt üldse hästi. Seda silmas pidades pole Eesti olukord sugugi halb.“

Intervjuu toimetajad: Fergal O’Brien, Zoe Schneeweiss, Paul Gordon

Avaldatud: 
09.01.2015
Väljaanne: 
Bloomberg