Devalveerime Põltsamaa krooni?

Enn Listra
Professor, TTÜ majandusteaduskond, [Eesti Panga nõukogu liige]

Põltsamaa on Eestiga võrreldes enam-vähem samas suurusjärgus kui Eesti võrreldes Euroopaga. Põltsamaa rahaühiku väärtuse muutmine Eesti omaga võrreldes peaks seal kaasa tooma midagi enam-vähem sarnast sellega, mida Eestis krooni devalveerimine või revalveerimine Euroopaga võrreldes. Ometi ei ürita ükski täie aruga inimene krooni devalveerida ainult Põltsamaal.

Sisuliselt on Eestis juba pikka aega käibinud pisikene euro - krooniks nimetatud, teistmoodi joonistatud ja suurte eurodega võrreldes ka väärtuselt 15,6466 korda väiksem. Devalveerimisjutu rääkijate arvates tuleb meie euro teiste eurost väiksemaks teha.

Igal valuutal on kaks väärtust: kodune väärtus, mille muutusi nimetatakse inflatsiooniks, ning välismaine väärtus, mida kutsutakse valuutakursiks. Seegi on seotud inflatsiooniga, kuid sel puhul on oluline ka välisriikide inflatsioon.

Selge, et meie krooni-euro väärtus on oma olemasolu jooksul muutunud: enamikul Eesti elanikest on meeles esimesed 150 krooni, mis tol ajal moodustasid koos mõne dollari ja margaga paljude perekondade kogu valuutavaru. Praeguse 150 krooni puhul peab juba tõsiselt mõtlema, millisesse poodi sellega minna. See aga ei tähenda, et tuleks muuta meie raha väärtust ankruks olevas välisrahas.

Märksa olulisem kui valuuta vahetuskurss on see, mis toimub nn reaalmajanduses.

Aja jooksul, mil oleme saanud kasutada krooni, on Eesti eri maakondade majandussituatsioon muutunud algsest oluliselt erinevaks. Kindlasti ei muudaks näiteks olukorda Põltsamaal paremaks, kui võetaks kasutusele Põltsamaa kroonid, mille väärtus erineks oluliselt ülejäänud Eesti omadest.

Midagi muud peaks Põltsamaa majanduses muutuma, ta peaks saama praegusega võrreldes oluliselt konkurentsivõimelisemaks - näiteks seetõttu, et tulevane Tallinna-Tartu kiirtee läheb sealt kõrvalt mööda. Või peaks Põltsamaa infrastruktuur ja ärikeskkond või ettevõtete organisatsioon ja juhtimine mingil muul viisil muutuma ülejäänud Eestiga võrreldes oluliselt vingemaks.

Probleemid jääksid

Sama lugu on Eesti krooni väärtusega eurodes. Kujutame korraks ette, et meil oleks õnnestunud soovitud ajal eurole üle minna. Kas meie probleemid erineksid sel juhul oluliselt praegustest? Kindlasti mitte, sest majandus oleks ju põhimõtteliselt sama, ainult rahapaberitele oleks kantud teine pilt.

Siit jõuamegi devalvatsioonijutu põhisisuni. Rahapaberite "ümberjoonistamine" võimaldab küll ajutiselt probleemid nõrgemate inimgruppide kaela veeretada ning natukene vara ümber jaotada, kuid lahendust see ei too.

Meie lühiajalise turumajanduse algusajal näis kapital hirmus kallis. Selle mõõduks olevad intressimäärad tundusid paljudele nii jubedad, et tootmine oleks olnud pea võimatu, kui odavat tööjõudu poleks küllaga saada olnud.

Oma arengus üha rohkem töötajaid vajades jõudsime tavapärasele nõudluse-pakkumise ning hinna kujunemise mehhanismile tuginedes tänasesse päeva, kus odavast ja suhteliselt väheproduktiivsest tööjõust on saanud kallis, kuid endiselt väheproduktiivne tööjõud.

Selles ongi meie probleem. Lahenduse poole viiks see, kui surutise mõjul hakataks Eesti ettevõtetes teistmoodi kapitali ja tööjõudu kasutama ning tootmissisendeid toodanguks muutma.

Rahatähtede joonistamisest unistamise asemel peaksime tegelema Eesti inimeste koolitamise, vahendite haridusse suunamise, majanduse infrastruktuuri, organisatsiooni ja juhtimise korrastamise ning selleks vajalike oskuste edendamisega.

Avaldatud: 
12.12.2009
Väljaanne: 
[Eesti Päevaleht] Ärileht