Devalveerimise müstika

Raoul Lättemäe
Eesti Panga rahapoliitika allosakonna juhataja

Eesti kroon on edukalt käibel peaaegu neliteist aastat. Kogu selle aja vältel on aeg-ajalt välja ilmunud mõni «ekspert», kes kuulutab Eesti krooni peatset devalveerimist. Üks selliseid «eksperdiarvamusi» on eelmisel nädalal Äripäevas Esko Passila välja käidud vandenõuteooria, justkui nõuaks Euroopa Liit Eestilt krooni devalveerimist. Juba selle teooria sisuline argumentatsioon on olematu, sest pole vastust kõige lihtsamale küsimusele: miks peaks EL või Eesti riik olema krooni vahetuskursi devalveerimisest nii eluliselt huvitatud, et seda saladuskatte all plaanida?

Eestil pole päris kindlasti vaja krooni devalveerida. Rahasüsteem on edukalt vastu pidanud nii paremates kui ka keerulisemates oludes, näiteks Vene kriisi ajal. Meie majandusareng ja reformide edukus on olnud muljetavaldav. Eesti ja euroala intressimäärade vaheline erinevus raha- ja laenuturgudel on peaaegu olematu. Ja mis põhiline - Eestil ei ole probleeme konkurentsivõimega, mida näitab nii kiire ekspordi kasv kui ka kõrged kohad maailma konkurentsivõimelisemate riikide edetabelites. Seega pole meil vähimatki põhjust loobuda kõigest seni saavutatust lootuses, et kannapööret tehes oleme veelgi edukamad. Vahetuskursi devalveerimisega ei saa inflatsiooni ravida, sest nõrgeneva kursiga kaasneb hinnakasvu kiirenemine, mitte aeglustumine.

Aga äkki on devalveerimine kasulik hoopis ELile, mõtleb vandenõuteoreetik. Krooni odavnemine tähendaks välisriikide seisukohast vaadates Eesti toodete konkurentsivõime kasvu. Kas siis ELis on tõepoolest ülekaalus valitsused, kes tahavad anda Eestile ajutise konkurentsieelise, riskides töökohtade kaotusega oma koduriikides? Vastupidi - nn konkureerivate devalveerimiste välistamisse suhtub Euroopa Liit täie tõsidusega. Seega ei ole Euroopa Liidus olulist huvi ega vajadust Eesti krooni devalveerimise järele.

Ametliku otsuse eurole ülemineku kursi kohta teevad ELi rahandusministrid, sealhulgas Eesti minister. Arvestades, kui hästi on Eesti valuutakomitee süsteem toiminud, pole mingit põhjust arvata, et kellelgi tuleks mõttesse hakata meie vahetuskursi süsteemi kahtluse alla seadma. 14 aastat muutumatuna püsinud vahetuskurss on euroalaga liitumiseks sobiv ja pole mingit alust väita, et krooni praegust kurssi eurole üleminekul devalveeritakse.

Avaldatud: 
08.06.2006
Väljaanne: 
SL Õhtuleht