Dinosaurused ja ellujääjad

Andres Sutt
Eesti Panga asepresident

Maailmamajanduse nõrkus pärsib ka meie kasvuvõimalusi

Dot.com'id ja telekommunikatsioonid ehk uus majandus oli võlusõna, mis lubas vabastada inimkonna majandustsüklite tõusudest ja mõõnadest. Rahvusvahelise kaubanduse ja kapitaliturgude lõimumise kõrgajale 1990ndatel järgnes ebakindlus maailmamajanduse arengu suuna osas.

Investorid on ettevaatlikud ja majandus ei taha kuidagi hoogu sisse saada. Määramatust on suurendanud mittemajanduslikud tegurid, nagu kasvanud terrorismioht, geopoliitilised riskid jne. Viimaste osas on, tõsi, positiivseid arenguid. Üks peamisi riske ehk sõda Iraagis on vaikselt, kuid kindlalt taandumas ning tulevikku varjutanud sõjaudu hajumas. Kas oodatud-loodetud kasvuperiood on nurga taga?

Üleilmastumise aeg

Vaid mõne kuu eest väitsid mitmed analüütikud, et geopoliitilised riskid on ühed olulisemad põhjused, miks ettevõtted eelistavad investeerimist edasi lükata ja majapidamised on valmis vähem kulutama. Peamiselt madal investeerimisaktiivsus on hoidnud majanduse kasvu väiksena, seda eriti USAs. Ometi nüüd, kus sõja lõpp Iraagis on peaaegu käes, on turgude ja majanduspoliitika kujundajate pilgud taas kord pöördunud tavapäraste majandusnäitajate juurde. Uudised sellelt rindelt on aga vähem lubavad. Viimased hinnangud on pigem ettevaatlikud ja viitavad kestvale ebakindlusele. Kasvuprognoose on kärpinud nii turud kui IMF, Euroopa Komisjon ja paljud keskpangad - Euroopa Liidus oodatakse tänavu näiteks ainult üheprotsendilist majanduskasvu.

Kõigele lisaks kimbutab Aasia maid SARS, mille negatiivne mõju on sealsetele majandustele märkimisväärne ning mille (ka psühholoogilise) leviku piiramisele üleilmastumise aegne ühiskond ja reisiharjumused täiendava väljakutse esitavad. Ons see, mida täna kogeme, üleilmastumise hääbumine või ajutine kõrvalehüpe pikaajalisest trendist, mis eri ilmajagusid ja ühiskondi ajas järjest tugevamalt seob - olgu siis läbi majandusliku, kultuurilise ja/või poliitilise lõimumise? Rahvatarkus ütleb, et mineviku hea tundmine aitab meil paremini mõista tänast päeva ja seada sihte tulevikuks.

Eesti ohud ja võimalused

Mineviku kogemuse võrra rikkamana olles ei tundu tänased suundumused enam uute ja üllatavatena. Riikide, ka suurriikide endassetõmbumist protektsionismi või muude tõkete tõttu on varemgi ette tulnud. Nii on majanduse madalseis (näiteks Suur Depressioon 1930ndatel), aga ka sõjad (Napoleoni sõjaretked 19. sajandi alguses või I maailmasõda) viinud kaubandustõkete suurendamiseni. Sageli on sellega kaasnenud oma hädade põhjuste veeretamine teiste kaela - nii nagu talv saabus ühes tänaseks lakanud liitriigis alati ootamatult. Nii on kodused probleemid üheks põhjuseks, miks näiteks põllumajandustollide ja turutõkete vähendamine ka arenenud riikides vaevaliselt edasi liigub ning Doha kaubandusläbirääkimiste üllaste ja üleilmset majanduse arengut soodustavate lubaduste täitmine raskelt kulgeb. Ka see ei ole uudne - kaubandustõkete vähendamisega tegeles rahvusvaheline üldsus ka 1920ndatel, paraku üsna edutult.

Maailmamajanduse nõrkus pärsib ka meie kasvuvõimalusi. Seetõttu hindab Eesti Pank meie majanduse kasvuväljavaadet mullusest tagasihoidlikumaks - 2003. aasta SKT kasvuprognoos langes sügise 5 protsendilt 4,4 protsendile. Möödunud aasta tugevat majanduskasvu toetas eelkõige meie enese usk ja kindlustunne tarbida ja investeerida. Ja see trend erines märkimisväärselt varasematest aastatest, kus nii kasvu kui langust vedas ennekõike väliskeskkond. Kui palju me seda ei sooviks, ei saa me kunagi maailmamajanduse kasvumootoriks ja seega ei saa pikalt kesta vaid meie endi kindlustundel põhinev majanduskasv.

Taasiseseisvusaegne majandusajalugu kinnitab, et talupojamõistust ja alalhoidlikkust on meil jagunud nii kodaniku, ettevõtja kui riigi tasandil. Eesti majanduse väljavaated on endiselt head, eriti maailma majanduse olukorda arvestades, kuid teatud riskid jäävad. Aasta alguse maksulaekumised ja tollistatistika lubavad esimeseks kvartaliks head majanduskasvu, mis aasta kokkuvõttes tõenäoliselt nii tugevana ei säili.

Kasvu taustal kummitab juba mullu suureks (12,5 protsendini) kärisenud jooksevkonto puudujääk. Madalale langenud intresside ning pankade konkurentsivõitluse juures näeme ka suurt usalduskrediiti, mida Eesti tarbib Euroopa Liiduga ühinemise ootuses. Usaldus säilib aga vaid senist majanduspoliitikat jätkates. Ehkki me ei suuda pöörata maailma kasvutrendi, saame iseenda otsustega mõjutada, mil määral saame osa üleilmsest kasvust ja langusest.

Millise valiku teeme

Säilitades senise tasakaalukuse, oleme paremini valmis osa saama maailmamajanduse kasvufaasist, mis varem või hiljem aset leiab. Laskudes liigsesse optimismi ja eneseimetlusesse - olgu see siis tingitud Eesti erilisusest, lähenevast ELi liikmestaatusest või millestki kolmandast -, oleme paremini valmis osa saama langusest, paraku. Et eelöeldu ei kõlaks eluvõõrana, tasub meenutada muinasjuttu hundist ja kitsetallest ning seda, miks näiteks Argentina ei ole enam maailma rikkaimate riikide hulgas. Meil on kõik võimalused jagada mitte dinosauruste, vaid ellujääjate saatust ning kumma valiku teeme, sõltub ennekõike meist endist.

Avaldatud: 
21.04.2003
Väljaanne: 
Postimees