Dollar kiusab eksportijaid

Andres Saarniit
Eesti Pank

Viimase kümne aasta jooksul on dollari hind Eesti rahas kõikunud 11 ja 18,5 krooni vahel ja dollari «tugevus» on analüütikutele tihti olnud üllatuseks.

Mullu 11. märtsil maksis üks dollar 17,9 krooni. Tänaseks on kurss langenud 14,2 kroonile. Põhjuseks mitmed kahtlused USA majanduse väljavaadete osas ning geopoliitiline ebakindlus. Dollari nõrkus mõjutab Eesti väliskaubandust, sest krooni kallinemine tähendab kaubaimpordi odavnemist.

Kuigi igapäevane statistika ei võimalda eristada krooni kursi ja kaupade maailmaturuhindade dünaamika mõju Eestisse sisseveetavate kaupade hindadele, on dollari odavnemine Eesti madala inflatsioonitempo üheks põhjuseks.

Et Eesti import dollarites ületab eksporti, peaks dollari odavnemine meile soodsalt mõjuma. Eestisse sisseveetavatest kaupadest ostetakse dollarites umbes viiendik ja väljaveos on dollarikaubanduse osatähtsus kümnendik. 2002. aasta teisel poolel kallines kroon dollari suhtes, kuid selle positiivne mõju välistasakaalule jäi kasvanud investeeringute ja tarbimise varju.

Kui importkaupade odavnemine suurendab nõudlust nende järele, siis ekspordi kallinemise puhul on reaktsioon vastupidine. Põhiküsimuseks on, kas ülekaalus on kursimuutuste positiivne mõju välistasakaalule hindade kaudu või negatiivne mõju läbi tehingumahtude.

Dollaripõhise kaubanduse negatiivsest saldost moodustavad ligi poole mineraalsed tooted, sealhulgas nafta ja naftasaadused. Et sisseveetavatel kütustel ei ole samaväärset kodumaist asendajat, siis nende odavnemine importi tõenäoliselt oluliselt ei suurenda. Kokkuvõtvalt võib sama öelda dollarite eest sisseveetavate kaupade kohta. See tähendab, et kaubaimpordi nõudluse hinnatundlikkus on väike ja dollari odavnemise võimalikku negatiivset mõju tuleb otsida ekspordi poolelt.

Eesti kaupade väljaveos omakorda leiame vaid paar kaubarühma, näiteks elusloomad, toidukaubad ning keemiatooted, mille puhul väljavedu ületab sisseveo ja on põhjust muretseda tarbijakäitumise pärast. Ehkki dollari odavnemine ei halvenda meie väliskaubanduse üldist bilanssi, võib dollari kursi majandust pärssiv mõju avalduda üksikute tegevusalade ja piirkondade tasandil.

Eesti eripäraks näivad olevat pikaajalised tarnelepingud, mille puhul on kauba hind dollarites fikseeritud pikaks ajaks. Kui dollar odavneb ja nõudlus samal ajal ei vähene, kahanevad dollarites kauplevate eksportijate tulud vaid nominaalkursi muutusest tingitud hinnaefekti võrra.

Avaldatud: 
12.03.2003
Väljaanne: 
Postimees