Edasimineku tagab otsustavus

Helo Meigas
Eesti Panga asepresident

Otsuste langetamine on keerukas protsess. Eriti tänases Eestis, kus isegi selge ja läbipaistev lahendus kellelegi kindlasti ei meeldi ja vastasseisu tekitab. Samas pole pangandussüsteem koht, kus võiks otsustusi, ka karme ja valulikke, vältida ning sellest põhimõttest lähtub täielikult Eesti Pank. Ainult kindel ja otsustav tegutsemine suudab tagada usalduse.

Möödunud nädalal lõppes täielike analüüside valmimisega Eesti Panga enam kui kuu aega kestnud väikepankade täiendav inspekteerimine. Inspekteerimise tulemused viisid täpselt sellistele otsustele, mille Eesti Panga Nõukogu neljapäeva õhtul langetas nii üldist majanduskeskkonda kui ka seadusetähte arvestades.

Kuigi keskpanga valikud taolistes probleemsetes olukordades pole kunagi meeldivad, ei tekkinud seekord kahtlust, kuidas käituda. Võimalik ulatuslikum kriis tuli välistada, seda enam, et olukord majanduses tervikuna on muutunud nii terves maailmas kui ka Eestis. Lahenduse leidmisel oli keskpanga eesmärgiks eelkõige kõikide pankade hoiustajate huvide kaitse ning teisalt usalduse säilitamine majandus-, raha- ja pangapoliitika suhtes.

Kahe probleemse panga - Forekspanga ja EVEA Panga - finantsmajanduslik seis oli Eesti Panga hinnangul kardinaalselt erinev, täpselt samuti nagu nende potentsiaalse kokkuvarisemise mõju Eesti pangandusturule tervikuna. Sellest ka individuaalne lähenemine ja ühetüüpse suhtumise välistamine probleemide lahendamisel.

Forekspank omas vaatamata ajutisele kapitalipuudusele positiivset netoväärtust ja koos Investeerimispangaga ka arvestatavat potentsiaalset tulevikuväärtust. Eesti Pank on veendunud, et ühinemise käigus on võimalik Forekspanga tegevus kiirelt ja probleemitult ümber korraldada.

Ning mis kõige tähtsam: pärast uue panga erastamist strateegilisele välisinvestorile suudab Eesti Pank tehtud kulutused, mis võimaliku kahju taustal on tühised, täielikult katta. Teatud kahtlus on muidugi loomulik, ent hetkel on täiesti alusetu väita, nagu sooviks ja kavatseks keskpank n.-ö maksumaksja raha musta auku toppida.

Skeptikutele tuleb ilmselt veelkord kinnitada, et uuel ühineval pangal on Eesti Panga kui suuromaniku täielik moraalne ja rahaline toetus. Teisalt toimub kogu ühinemisprotsess riigi tähelepaneliku kontrolli all. Eestis on kindlasti ruumi enam kui kahele pangale, eriti kui vaadelda Balti turgu ühtse tervikuna.

Samas polnud tegelikult alternatiivi ka Eesti Panga Nõukogu teisele otsusele - algatada EVEA Panga pankrotimenetlus. EVEA Panga varade netoväärtus oli pärast panga bilansi korrigeerimist miinuses enam kui 100 miljoni krooniga, täitmata olid kõik keskpanga kehtestatud usaldusnormatiivid ja pank oli muutunud püsivalt maksejõuetuks.

Olukorra tõsidust tunnistasid ka pangajuhid ise, ent kahjuks ei järgnenud lubadustele pank kiirelt rekapitaliseerida tõsiseid tegusid. Keskpangal polnud praeguses majandusolukorras mingit alust uskuda pidevaid kinnitusi, et uued investorid on kohe-kohe tulekul ja taevas muutub taas päikesepaisteliseks.

Just võrdsete tingimuste tagamiseks kõikidele kreeditoridele oli pankrotiprotsessi algatamine ainuvõimalik variant. Teise võimaliku lahenduse - moratooriumi väljakuulutamise - välistab selgesõnaliselt krediidiasutuste seadus, sest sel juhul peab keskpangal olema veendumus makseraskuste ajutise iseloomu kohta. Sellist veendumust Eesti Pangal ei tekkinud.

Panganduspoliitikat on võimatu teha, kui otsuseid pidevalt edasi lükata ja objektiivse reaalsusega mitte arvestada. Eesti Pank ei kavatse otsustusvõimetuse teed minna, meeldib see kellelegi või mitte.

Avaldatud: 
05.10.1998
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht