Eesti edu põhjus: suudame teha lihtsaid asju teistest paremini

Peter Lõhmus
Eesti Panga asepresident

Tõenäoliselt ei võida me palju, kui toon välja oma prognoosid aastaks 2001: majanduskasv umbes 5 protsenti, inflatsioon 4-5 protsenti, jooksevkonto defitsiit suureneb (taas) 7-8 protsendini sisemajanduse koguproduktist ning tööpuudus on tänasega võrreldes paari protsendipunkti võrra väiksem.

Paraku pole sellisel prognoosimisel ilma teatud tingimusteta mõtet. Näiteks on jooksevkonto defitsiidi prognoosi tõenäosus suurem siis, kui valitsus suudab jätkata tasakaalule suunatud eelarvepoliitikat.

Eesti suhteliselt edukate reformide aluseks on olnud võime teha tuntud-teatud asju teistest paremini. Näiteks tasakaalus oleval eelarvepoliitikal, proportsionaalsel tulumaksul, valuutakomitee abil fikseeritud vahetuskursipoliitikal jm pole midagi pistmist originaalsusega.

Kõik need tõed on raamatutes kirjas, kuid on olnud sageli reaalselt teostamatud just poliitilise soovimatuse tõttu.

Euro kasutuselevõtt sobiks senise majanduspoliitika kontekstis tehniliselt kindlasti. Nii kaoks ka viimased teoreetilised riskid valuuta devalveerimiseks, mis avaks tee intresside langusele. Kuid siin ilmneb kohe ka üks peamisi vastuargumente - teoreetiliselt tuleb devalveerimisohu asemele riigi maksejõuetuse oht, kuna riigil kaob ka teoreetiline võimalus trükipressid käivitada ja suure kriisi korral raha juurde trükkida. See võib omakorda intressimäärasid tõsta. Senise analüüsi tulemusena võib karta hoopis viimaste arengute realiseerumist, sest on alust arvata, et praegused krooni ja euro intressimäärade väga väikseks kujunenud vahed devalveerimisriske suurt ei sisalda.

Kindlasti distsiplineerib euro kasutuselevõtt majanduspoliitikat veelgi enam kui senine valuutakomitee. Samas võib see aga süvendada illusiooni, et nüüd on teistes valdkondades kõik lubatud.

Emissioonitulu kaotamine on siinjuures suhteliselt väikese tähtsusega. Keskpanga ülesanded vastavad Eestis juba aastaid suuresti europiirkonna keskpankade omadele.

Enne neile ja mitmetele teistele küsimustele adekvaatse vastuse leidmist võib varajase eurole ülemineku kasulikkuse üle Eesti majandusele vaid spekuleerida.

Avaldatud: 
01.12.1999
Väljaanne: 
Postimees