Eesti jääb pinnale

Vahur Kraft
Eesti Panga president

Kohalikud majandusanalüütikud alahindavad meie majanduslikku vundamenti

Aastatagune ulatuslik optimism igavesti kestva majandusarengu terendusega on möödanik ja asendumas meeleheite külvamisega. Nagu tavaliselt liigutakse kommentaarides ühest äärmusest teise, vahepealseid varjundeid nägemata. Pigem on tänase majanduskeskkonna näol tegu karmi argipäevaga ja eeskätt tuleb ennast kohandada uute oludega, mis valitsevad kogu maailmas ja sealhulgas Eestiski.

Väliskeskkond ja Eesti

Möödunud aasta keskpaigast kasutatakse eri regioonide majanduste ja rahaturgude iseloomustamiseks üha enam väljendit "kriis". Võimsad raputused Kagu-Aasias koos Jaapani probleemidega, Venemaa rahanduslik kokkuvarisemine ja surve tugevnemine Ladina-Ameerika majandustele võivad ilmselt omada tagasitõmbavat mõju ka USAle ja Euroopale. Just eurotsoonist võib aga sellises olukorras saada kapitalile kindel sadam.

Keskkonna muudatused, mida süvendab poliitiline ebakindlus, on niivõrd ulatuslikud, et neid arvestamata jättes on endale kasuliku tulemuse saavutamine võimatu. Just sellest tuleb oma kavade koostamisel ja otsustamisel lähtuda ka Eestil, eriti kui silmas pidada algavaid eelarvearutelusid Riigikogus.

Kuigi viimastel aastatel on Eesti väliskaubandus kiirelt ümber orienteerunud peamiselt Euroopa Liidu turule ja Venemaa osa on pidevalt vähenenud, tuleb arvestada, et viimaste arengute otsene mõju ettevõtlusele saab olema arvestatav. Tööstusharudest on Vene mõjude tõttu hetkel haavatavaim toiduainetetööstus, ent mõningane tagasilöök võib tabada eksportööre ka teistel suundadel. Seetõttu võib väita, et Eesti majanduskasv pidurdub 1-2 protsendi piires.

Väliskaubandusele avaldab Vene kriis mõju rubla vahetuskursi nõrgenemise ja arveldusraskuste kaudu. Rubla vahetuskursi alanemine kahandab Eesti eksportijate konkurentsivõimet. Transiitvedude osas võib veidi suureneda Venemaalt väljaveetavate toorainekaupade maht.

Eelmise aasta sügise õppetund tuli õigeaegselt ja tõi majanduses osalejad tegelikkusse tagasi, kuigi läbi raskuste ja majanduspoliitiliste meetmete abil. Seda psühholoogilist pööret mõtlemises tuleb arendada. Märksõnadeks ei saa uutes tingimustes olla kvantitatiivne laienemine ja ressursipiirangute mittearvestamine, vaid tootlikkuse ja kvaliteedi parandamine koos vajalike konservatiivsete ümberkujundustega planeerimises.

Vene mõju Eesti finantsturule

Viimastel nädalatel on pidevalt tuntud huvi ja esitatud erinevaid spekulatsioone sellest, kuivõrd mõjutab kriis naaberriigis Eesti majanduse vereringeks tituleeritud pangandusüsteemi? Vaadates pangandust tervikuna selgub, et pankade poolt võetud otsesed riskid pole nii suured, et häirekella lüüa. Eesti Panga pidev vaatlus ja lisakontroll näitavad, et Venemaa ja teiste SRÜ riikide väärtpaberitesse (rubla- ja valuuta võlakirjad, aktsiad) olid pangad investeerinud kokku 470 miljonit krooni, mis moodustab 1,1 protsenti pankade koguvaradest.

Venemaa ja SRÜ pankade korrespondentkontodel on raha 205 miljonit krooni. Kui siia lisada sealse turuga seotud laenuportfellide analüüsi tulemused, ei õnnestu isegi mustemate stsenaariumide puhul välja lugeda väga suurt ohtu. Pangandussüsteemi Vene kriis jalust nõrgaks ei võta. Seda enam, et kommertspangad ise on arvestatavaid provisjone juba teinud.

Kindlasti ei tähenda eespool öeldu aga seda, et pangandussüsteem on rahvusvahelistel finantsturgudel toimuva ja Eesti ettevõtete võimalike probleemide korral nendest mõjudest isoleeritud. Siin näeme tugevdamise võimalust väljastpoolt tulevate strateegiliste investorite kaasamisega Eesti pangandusse. Lisaks sisemise stabiilsuse kindlustamiseks kehtestatud meetmetele on Eesti Pank seda seisukohta juba varemgi välja öelnud.

Pidev stabiilsuse vajadus

Ajalehtede esiküljed kirendavad ettevõtlusest kirjutades kriisiteadetest ja tugevnevast toetuste nõutamisest. Loomulikult on seoses Venemaa turu äralangemisega erinevate huvigruppide ja individuaaltasandil tekkinud hulgaliselt probleeme, ent nende kustutamine läbimõtlematult ja kogu senist majanduspoliitikat kõrvale heites toob pikemal ajahorisondil pigem kahju kui kasu.

Aasta tagasi, alalhoidlikuma majanduspoliitika rakendumise etapil, seadsime sihiks säilitada jätkusuutlik ja suureneval tootlikusel põhinev majanduskasv, piirata jooksevkonto defitsiiti, saavutada koondeelarve ülejääk ning inflatsiooni edasise alanemise. 1998. aasta teises kvartalis kasvas sisemajanduse kogutoodang karmidele välistingimustele vaatamata 5-6 protsenti, jooksevkonto defitsiidi suurenemine on saadud kontrolli alla (kuigi see probleem jääb meie teravdatud tähelepanu alla ka edaspidi) ning inflatsioon on aasta lõikes alanenud 9,6 protsendini. Saavutatu on kindla ja läbipaistva majanduspoliitika tulemus, mida tuleb jätkata.

Vaatamata eelseisvatele valimistele kevadel ja ilmsele soovile läbi eelarverahade jagamise poliitilise plusse teenida, peavad valitsus ja Riigikogu eelarve menetlemisel jätkama suunda kulude kokkuhoiule ja koondeelarve ülejäägi kui eesmärgi selgesõnalisele püstitamisele. Käesoleva aasta lõpuks 2,8 miljardi kroonini ulatuv Stabilisatsioonifond peaks suurenema vähemalt samas tempos, et olla kindlad ülehomses päevas.

Üha laiemalt levitatav arusaam, et stabilisatsioonifond on lühiajaline hädakassa, kust igal hetkel võib aukude lappimiseks vahendeid võtta, on lühinägelik ja annaks äärmiselt selge signaali meie seniste põhimõtete muutmisest. Eesti ei peaks käituma lapse kombel, kes raadio ostuks raha kogudes esimese kommiisu rahuldamiseks hoiupõrsa pärast kümne krooni kogumist purustab. Et taolisi mõttekäike vältida, tuleb stabilisatsioonifondi staatus võimalikult kiirelt õiguslikult kinnistada.

Endiselt on kesksel kohal strukuursete reformide jätkamine suurte riigimonopolide ja infrastruktuuride, nagu Eesti Energia, Eesti Põlevkivi, Eesti Telekom ja Eesti Raudtee erastamise kaudu. Tekkinud seisakust tuleb edasi minna, riik peab otsusekindlalt määratlema oma huvid, erastamised läbi viima ja mitte mängima erastamismängu erinevate huvigruppidega.

Rahapoliitika jääb endiseks

Rahapoliitikas jätkab Eesti kindlalt meie senise edu üheks nurgakiviks olnud valuutakomitee süsteemi kontekstis, mis sobib ka praeguste olude majanduspoliitiliseks raamiks. Eesti krooni ja Saksa marga fikseeritud vahetuskurss senisel tasemel jääb püsima ning tulevane üleminek krooni seotusele euroga saab olema puhtalt tehniline probleem. Mingit kursimuutust ei enne ega pärast oodata ei ole.

Keskpank jätkab kindlalt täiendavate meetmete ellurakendamist finantssüsteemi tugevdamiseks, mis kuulutati välja juuni alguses. Paari kuu jooksul anname saavutatule täpse hinnangu.

Just majandus- ja rahapoliitika eeltoodud põhimõtete elluviimisega ja suunaga stabiilsele majandusarengule on Eestil soodsad võimalused selgitamaks välisturgudele oma suhtelisi eeliseid ja erisusi Venemaast. Kui siia lisada läbirääkimiste alustamine Euroopa Liitu astumiseks juba novembris, on meie edasiliikumise platvorm hea. Neid, tänaseks juba saavutatud, plusse tuleb mahamängimise asemel igati rõhutada.

Eesti kindlameelne majandus- ja rahapoliitika ning kogu seitsmeaastane reformikogemus annavad alust kinnitada, et meie kursivalik on olnud õige. Me oleme kindlalt pinnale tõusnud.

Vahur Kraft,
Eesti Panga president
Avaldatud: 
18.09.1998
Väljaanne: 
Postimees