Eesti jooksevkonto puudujääk väheneb ootuspäraselt

Andres Saarniit
Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik

Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit kirjutab 2008. aasta esimese kvartali maksebilanssi kommenteerides, et sisenõudluse kasvu aeglustumine ja ettevõtete tugev ekspordivõime on kahandanud jooksevkonto puudujäägi kasvu.

Eesti jooksevkonto puudujääk hakkas ülemäärase sisenõudluse kasvu taandudes vähenema juba eelmise aasta teises pooles. Käesoleva aasta I kvartalis on kohandumise tempo kiirenenud - jooksevkonto ja SKP suhe oli 13,3 protsenti, mis on kahe viimase aasta väikseim näitaja. Tänu sisenõudluse kasvu aeglustumisele vähenes väliskaubanduse puudujääk I kvartalis neljandiku võrra.

Eesti ettevõtjad on välisturgudel endiselt konkurentsivõimelised

Kaupade väljaveo kasvutempo ulatus veidi üle 5 protsendi, peegeldades reekspordi vähenemist eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Teiste kaupade puhul jäi ekspordi kasvutempo tavapäraselt kiireks ja oli jooksvas hinnas mõõdetuna ümmarguselt 14 protsenti, mis on 3 kuni 4 protsendipunkti kiirem 2007. aasta keskmisest. Sarnases tempos kasvas ka teenuste väljavedu.

Ühe kaubagrupi või teenuste väljaveo vähenemist on kompenseerinud teiste kauba- ja teenuseliikide ekspordi kiirem kasv. Näiteks vähenesid teenuste poolel tulud kaubavedudelt, samas suurenesid reisijateveolt ja turismiteenuste müügist laekuvad summad.

Sellest tulenevalt kujunes teenuste sisse- ja väljaveo vahekord SKP suhtes 2008. aasta I kvartalis isegi 1,5 protsendipunkti võrra paremaks kui eelmisel aastal samal ajal.

Väliskapitalil põhineva ettevõtluse kasumite kasv küll aeglustus, kuid moodustas siiski ümmarguselt kuni 8 protsenti kvartali SKP suhtes. Peamiselt oli tegemist jaotamata kasumi ehk otseinvesteeringutelt teenitud investeerimistulude tingliku väljavooluga.

Kapitali sissevoolu struktuur ei ole 2008. aasta I kvartalis mullusega võrreldes eriti muutunud. Paigutused aktsiakapitali ja reinvesteeritud kasumi vormis tehtud otseinvesteeringud olid SKP suhtes mõõdetuna isegi suuremad kui aasta tagasi ning valuutareservid kasvasid jätkuvalt. Sellest järeldub, et välisraha sissevoolu vähenemise põhjuseks on olnud aeglasem majanduskasv, mitte aga rahastamispiirangud.

Ettevaates välistasakaalu paranemine jätkub. 2008. aasta keskmiseks jooksevkonto puudujäägi suuruseks SKP suhtes prognoosib Eesti Pank 10,2 protsenti.

Avaldatud: 
30.06.2008
Väljaanne: 
Postimees