Eesti majandus otsib praegu tasakaalu

Ilmar Lepik
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja

Maailmamajanduse aastalõpu madalseisust tingitud tagasihoidlikud prognoosid said kevadel Eesti majanduse osas mitmel juhul tõstetud. Kuid paljude vaatlejate jaoks osutus esimese kvartali majanduskasv pettumuseks ning jooksevkonto puudujääk ületas ootused. Kas see on see, mida oodati, ja kui pole, siis mis on teisiti?

Praegu on suurte majanduspiirkondade nagu USA ja euroala probleemid mõnevõrra erinevad. Kui euroalal on mureks kasvu taastumine ja oodatust mõnevõrra kõrgem inflatsioonitase, siis USAs tekitab muret kasvu jätkusuutlikkus. Seda peegeldab nii USAs kui ka euroalal rahapoliitiliste intresside tõstmise lükkumine aasta teise poolde.

Majanduse aastalõpu tugev seis on hakanud nõrgenema
Sellise väliskeskkonna taustal on Eesti kui väga avatud majanduse aastalõpu üllatavalt tugev seis hakanud nõrgenema. Arvestades kesist välisnõudlust, on ekspordi ja tootmismahtude kasvu pidurdumine tekkinud pea kõigis suuremates tööstusharudes, Eesti otseekspordi mahud kasvasid jaanuarist märtsini vaid 6,8 protsendi võrra. See on kolmandiku võrra vähem kui eelmise aasta lõpus. Seega peegeldas Eesti esimese kvartali 3,6protsendiline majanduskasv viimaste aastate nõrgimat välisnõudluse keskkonda ja on seetõttu ootuspärane tulemus.

Kuna enamikus rahvusvahelistes majandusprognoosides eeldatakse maailma majanduse kiirema kasvu taastumist alles aastavahetusel, siis tõenäoliselt ei toeta ka Eesti ekspordi arengud lähikuudel märkimisväärselt meie majanduskasvu.

Seetõttu tugineb majanduskasv suuresti sisenõudlusel, mis tugevnes 2002. a esimesel poolel hinnanguliselt kõikides lõigetes - nii era-, avaliku tarbimise kui ka investeeringute osas, mida kinnitab ehituse 25protsendiline aastakasv esimeses kvartalis. Lühiajaliselt on sisenõudluse tasakaalustav roll loomulik ja tugeva majanduse tundemärk, kuid vähegi pikemas ajavahes võib sellise olukorra jätkumine tekitada majanduse stabiilsele arengule probleeme.

Kui praegu lugeda kokku majanduse jaoks nn head uudised ja halvad uudised, siis on neid peaaegu võrdselt. Esiteks, head uudised: Euroopa taustal normaalne kasv ja inflatsioon, kõrge usaldusväärsus ja madalad intressid, ülejäägis riigieelarve, investeeringute jätkuvus.

Teiseks, halvad uudised: välistasakaal üle mitme aasta halvim, palgakasv ületas esimeses kvartalis selgelt tootlikkuse kasvu, laenukasv kiirenes taas, kusjuures tugev kasv jätkus sektoreis, mis ei toeta otseselt eksporti.

Tekib kaks küsimust: mis saab majanduse konkurentsivõimest ja kas majanduse tasakaalustamatus on kujunemas probleemiks?

Esimesel teemal: ilmselt oleks liig nõuda palga ja tootlikkuse kasvu tasakaalu igas kvartalis. Kuid aasta lõikes peab see sarnaselt aastaga 2001 nii ikkagi olema. Nii majanduse nominaalkasv kui ka keskmise tunnipalga kasv oli mullu 11,5 protsenti. Teine oluline konkurentsivõime tegur on krooni reaalkurss, mis iseloomustab inflatsiooni ja vahetuskursi erinevusi meie peamiste välismajanduspartnerite suhtes. See on viimase kahe aasta jooksul kokku muutunud väga vähe - alla kolme protsendi.

Äraseletatult, lisaks suhteliselt madalale inflatsioonile on ka nõrk euro toetanud reaalkursi vähest muutust. See ei kehti loomulikult euroala kohta, kus loeb ainult inflatsioonierinevus. Konkurentsivõime säilitamise teeb probleemsemaks kiire palgakasv ja ka euro/dollari vahetuskursi dünaamika, mis võib praeguseks olla pöördunud euro kasuks.

Teisel teemal: välistasakaalu halvenemine esimeses kvartalis oli oodatud, kuigi vähemal määral. Eesti majandus ei liigu euroalaga päris samas tsüklis, mistõttu madalseis Euroopas tähendab meile nõrka välisnõudlust praeguse tugeva sisenõudluse kõrval. Sisenõudlust toetab ka euroalalt imporditud madal intressitase.

Lisaks on maksebilansis esimesi märke suurtest infrastruktuuri investeeringutest, mis välistasakaalu veelgi halvendavad. Välistasakaalu paranemine on peamiselt seotud välisnõudluse oodatava tõusuga aasta teisel poolel - ja seetõttu on eriti oluline, kui täpsed on praegu majandusprognoosid meil ja mujal.

Majanduspoliitiliselt on praegune seis küllalt uus
Majanduspoliitiliselt on praegune makromajandusseis küllalt uus, mis väljendub selles, et üldiselt stabiilne majanduskeskkond on kombineeritud märgatavalt nõrgema välistasakaaluga ja kiire laenukasvuga. Ei ole välistatud, et selline pilt muutub tüüpiliseks edasisel Euroopa Liidule lähenemisel - kui praegustele teguritele lisanduvad veel ka Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid ja kapitali sissevool seeläbi veelgi suureneb. Igal juhul on selline olukord aga väljakutseks inflatsiooni arengutele, eelarvepoliitikale ja samaaegselt üleskutseks struktuurireformide kiirendamisele.

Avaldatud: 
21.06.2002
Väljaanne: 
Äripäev