Eesti majandus tõusuteel

Märten Ross
Eesti Panga asepresident

Pangad tõid laenunõudluse rahuldamiseks sisse välisraha.

On vaid aja küsimus, millal hakkavad laenukasvu numbrid vähenema.

Milline on Eesti majanduse olukord? Tarbija pilgu läbi on viimased paar aastat sujunud päris hästi. Majanduskasv on olnud tugev - euroalaga võrreldes isegi üle kahe korra kiirem. Palgakasv on olnud veelgi jõudsam ja püsivalt on lisandunud uusi töökohti. Euroala pikaajaline surutis on toonud Eestisse madalad intressimäärad, võimaldades pankadel pakkuda üha soodsamaid laenutingimusi. Ka hinnatõus on püsinud tagasihoidlik. Mis sa hing veel ihaldad?

Kuid madalad säästud ja nii tarbimise kui ka laenude kiire kasv pole just parim kombinatsioon hoidmaks Eesti majandust kindlal kursil. Siiski ütles majandusloogika juba sügisel, et eeldusi olukorra paranemiseks on. Viimaste kvartalite jooksul laekunud andmed seda prognoosi ka üldiselt kinnitavad. Eeldusi olukorra stabiliseerumiseks on ka lähiaastail, kuigi mitte kõik maailmas ei ole kulgenud ootuspäraselt. Seega nõuab see protsess jätkuvat majanduspoliitilist tuge ning tarbijate kainet mõistust.

Haavatav Eesti majandus

Põhjus, miks keskpank on olnud üldise optimismi taustal ettevaatlik, on lihtne. Kui tahame püsivat majanduskasvu, peab võlakoormuse ja palkade kasv olema vastavuses majanduse ekspordivõime ja tootlikkuse kasvuga. Lühiajalisest kasvuhüppest on vähe kasu, kui end "kinni laenanud" inimesed ei suuda hiljem majandusele piisavat tuge pakkuda. Või kui sisenõudlus sumbub hiljem oodatust kõrgemasse hinnatõusu.

Inimeste tarbimis- ja laenunõudlus on viimasel ajal tunduvalt kasvanud. See omakorda viis alla kodumajapidamiste säästud, suurendades samas intressimaksete näol nende kohustuste koormat tulevikus. Pangad tõid laenunõudluse rahuldamiseks sisse rohkesti väliskapitali, mis omakorda suurendas välisvõlga ning muutis Eesti majanduse haavatavamaks.

Seda arengut on tasakaalustanud kaupade ja teenuste ekspordi kasv. Kuid kokkuvõttes põhjustas hoogsalt arenev sisenõudlus üha suurenevat väliskaubanduse puudujääki ja välisvõlga. Majanduse raskuskese nihkus eksportivatelt harudelt rohkem sisemajandust teenindavate sektorite suunas ning tootlikkuse kasv jättis paremat soovida.

2004. aasta teisest poolest sai vähemalt ajutiselt pöördepunkt. Välisnõudlus Eesti ekspordi järele kasvas - ja see omakorda peatas väliskaubanduse ja ühtlasi ka jooksevkonto puudujäägi süvenemise. Tootlikkuse kasv taastus palgakasvust kiiremini ning ressursid ja tootmistegurid nihkusid rohkem ekspordile orienteeritud sektorite suunas. Selline areng on Eesti-suguse väikese avatud majanduse konkurentsivõime seisukohalt äärmiselt tervitatav - on ju eksporditulud meie majandusarengu seisukohast eriti tähtsad, moodustades ligikaudu 80% SKT-st.

Mida oodata 2005. aastalt?

Veelgi olulisem on, et Eesti kodumajapidamised on suutnud pimestavate müügi- ja laenupakkumiste kiuste oma tarbimishimu kasvu ohjes hoida. Reaalsetes ühikutes on eratarbimise kasv III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes pidurdunud tervelt kahe protsendipunkti võrra ja kuigi IV kvartalis see taas veidi tõusis, näitavad praeguse aasta esimesed märgid siiski sisemaise nõudluse surve edasist alanemist.

Eesti Panga kuluaarides paistab kevade tulles päike seega juba pisut säravamalt. Mitmed oodatud majandusprotsessid on oma alguse saanud ning sügisel prognoositu seni paika pidanud. Siiski on see vaid esimene samm tasakaalukama arengu suunas. Lisaks kõrgena püsivale laenukasvule teeb muret euroala pikale veninud vindumine, mistõttu näiteks ekspordiga seotud ootused ettevõtetes ei pruugi tänavu täies mahus realiseeruda. See mõjutab kindlasti ka inimeste palgatulusid, kuid kas seda ka laenuvõtmisel arvesse on võetud, on kaheldav.

Hea on, et oodatust väiksemaks jääb Euroopa arengute tõttu ka surve hindade kasvule. Kuid teisalt tähendab see intressitõusu ootuste edasilükkumist suve lõppu või sügisesse, mis omakorda lubab pankadel jätkata aktiivseid laenukampaaniaid. Seega, kuigi Eesti tarbija on end näidanud kohanemisvõimelisena ja sellega loonud eeldused stabiilsemaks arenguks, ei soosi hetkeareng veel kõikide majanduse tasakaalu saavutamiseks tarvilike tingimuste täitmist.

Rahvamajanduslikust loogikast lähtudes on muidugi vaid aja küsimus, millal ka laenukasvu numbrid vähenema hakkavad. Esimesed märgid majapidamiste tähtajaliste hoiuste kasvukiiruse suurenemise näol on selleks olemas. On ju kodumajapidamiste võlakoormal oma piir ja ega intressidki Euroopa Keskpanga keldrisse igavesti luku taha jää.

Majanduspoliitiline tugi tasakaalukale arengule on ka edaspidi hädatarvilik. Finantsstabiilsuse seisukohast on tähtis, et kommertspangad ei ruttaks eelmise aasta suuri kasumeid kohe dividendidena välja maksma, vaid kaasaks neid piisavalt ka kapitalipuhvritesse. See on tarvilik, et maandada käesoleva aasta tagasihoidlikumate kasvuootuste taustal laenuteenindamisega seotud riske. Valitsussektoril on jätkuvalt oluline roll välistasakaalu saavutamiseks konservatiivse joone ja eelarve ülejäägi säilitamisel.

Avaldatud: 
21.03.2005
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht